Johan Ahlberg

Allikas: Vikipeedia
Johan Ahlberg 1985. aastal

Johan Ahlberg, varem Juhan Ahlberg[1], (1. august 193325. veebruar 2013 Tallinn[2]) oli eesti alpinist.

Ta on tõusnud NSV Liidu kõrgeimale mäetipule, korrates sellega Eesti kõrgtõusude rekordit alpinismis.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1952. aastal Tartu I Keskkooli ja 1958. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi kiitusega[3] laevaremonditeaduskonna laevaehituse ja -remondi erialal.[1][4]

Sport ja alpinism[muuda | muuda lähteteksti]

Ta tegeles keskkooli ajal mitme spordialaga: kergejõustiku, poksi ja langevarjuhüpetega. Kergejõustikutreeninguid jätkas ta Ruudi Toomsalu juhendamisel ka TPI-s õppides.[3]

Mägedes hakkas ta käima üliõpilasena. 1960. aastal võttis ta radisti ja ronijana osa ekspeditsioonist Pamiiris Taga-Alai ahelikus. Selle käigus esmavallutati 30. juulil Hillar Kaalu juhtimisel 6211 meetri kõrgune seni veel vallutamata mäetipp. Tipp nimetati Estonia mäetipuks. Esmatõusjate seas tõusis tippu ka Juhan Ahlberg.[5] See oli eestlaste esimene tõus üle 6000 m kõrgusele mäetipule.

Ta oli 1970. aastate teisel poolel koos Ilmar Priimetsa, Enn Saare ja Jaak Sumeriga eesti esimesi treener-instruktoreid rahvusvahelises alpilaagris MAL-Pamir.[6]

Tõusud seitsmetuhandelistele[muuda | muuda lähteteksti]

1974. aastal võttis Ahlberg osa ekspeditsioonist Lenini mäetippu (7134 m) ja tõusis Ilmar Priimetsa juhtimisel tippu mäe lõunaküljelt.[5]

1978. aastal tõusis ta koos Ilmar Priimetsa, Enn Saare ja Jaak Sumeriga Pamiiris Korženevskaja tippu (7105 m).[5] Enn Saar võttis kolm tipukaaslast pildile[7]. 1982. aastal vallutas ta koos Aaro Aedviiriga Kommunismi mäetipu (7495 m)[7].

Kokku on ta tõusnud kolmele seitsmetuhandelisele: kolmel korral Korženevskajale, kahel korral Lenini tippu ja ühel korral Kommunismi mäetippu.[8]

Tsitaat[muuda | muuda lähteteksti]

Johan Ahlberg Kommunismi tipus (1982): "Oleme tipus! Seisatan imestunult. On nagu kahju. Kas ongi kõik? Sel momendil vilksatab läbi pea mõte, et oleks seda redelit veel jätkunud, oleks oma jõuvarudega kasvõi 8 kilomeetrini tõusnud."[7]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Johan Ahlberg. Mäed kutsuvad. Miks? Tallinn, 1997
  • Johan Ahlberg. Eesti elu: kotijooks? Väärtushinnangud muutuvad... Kummale poole? Tallinn, 2003 ISBN 998-5788974

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema pojad on Tallinna Vanalinna Seltsi juhatuse liige Indrek Ahlberg (sündinud 1963) ja uroloog Armen Ahlberg (sündinud 1965).[2][9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Hugo Treffneri Gümnaasium. Lennud. 1952. htg.tartu.ee
  2. 2,0 2,1 Johan Ahlberg. geni.com
  3. 3,0 3,1 Johan Ahlberg. "Mäed kutsuvad. Miks?" Tallinn, 1997. Lk 1
  4. TTÜ lõpetajad 1918–2006. digi.lib.ttu.ee
  5. 5,0 5,1 5,2 Ülevaade Eesti alpinismist. jkalpiklubi.ee
  6. Johan Ahlberg. "Mäed kutsuvad. Miks?" Tallinn, 1997. Lk 31
  7. 7,0 7,1 7,2 Johan Ahlberg. "Mäed kutsuvad. Miks?" Tallinn, 1997. Lk 93
  8. Johan Ahlberg. "Mäed kutsuvad. Miks?" Tallinn, 1997. Lk 94
  9. Indrek Ahlberg. inforegister.ee