Aaro Aedviir

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aaro Aedviir 1979. aastal.

Aaro Aedviir (13. detsember 1939 – ?) oli eesti alpinist.

Ta on tõusnud kahel korral NSV Liidu kõrgeima mäe tippu.[1]

Firni kodulehe andmetel on ta tõusnud Pamiiris ka Korženevskaja (7105 m) ja Lenini mäe (7134 m) tippu.[2][3]

Ta astus Alpiklubi Firn liikmeks 1974. aastal.[4]

Teist korda Kommunismi tipus[muuda | muuda lähteteksti]

1982. aasta suvel töötas ta koos Ilmar Priimetsa, Urmas Graueni ja Johan Ahlbergiga instruktorina rahvusvahelises alpilaagris Pamir. Nad said loa neljakesi Kommunismi mäe (7495 m) tippu tõusta. Rünnakulaager rajati 6900 m kõrgusele. Hommikul asus tipulaagrist esimene seong (Aedviir-Ahlberg) teele. Mõne aja pärast selgus, et teise seongusse kuulunud Urmas Grauenit tabas mäehaigus. Kõik neljakesi laskusid platoole. Siin otsustati, et Grauenit saadab alla vaid üks kaaslane, ülejäänud kaks jätkavad tipputõusu. Oli küll teada, et varasematel aastatel ei lubatud seitsmetuhandelist tõusu sooritada ei üksi ega kahe mehega. Pidi olema vähemalt neljaliikmeline grupp. 1982. aastal selles osas aga reegleid muudeti, seetõttu baaslaagrist saadigi luba. Aaro Aedviir tõusis tippu teist korda.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Alpinist Kalle Aedviir on tema vend.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Johan Ahlberg. "Mäed kutsuvad. Miks?". Tallinn, 1997. Lk 84–95
  2. Lumeleopardid. firn.ee
  3. Firni ajalugu. firn.ee
  4. Firni liikmed läbi aegade. firn.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]