Jo Strømgren Kompani

Allikas: Vikipeedia

Jo Strømgren Kompani (JSK) on norra tantsu- ja teatritrupp.

Selle asutasid 1998. aastal Norras Bergenis Jo Strømgren ja Agnes Kroepelien. Trupi loominguline juht Jo Strømgren on õppinud klassikalist balletti. JSK näol on tegu tantsu ja sõnateatrit sünteesiva nähtusega, mis annab suurema osa etendustest väljaspool Norrat (praeguseks 46 riigis).

Eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Asutamisel lubati kompromissitult liikuda püstitatud eesmärkide suunas:

  • Luua trupile individuaalne ja eripärane loominguline stiil, mis erineks olemasolevatest suundadest.
  • Koostöö institutsionaalsete teatritega – JSK algusaastatel oli tegu uue, Norras veel tundmatu töövormiga.
  • Rahvusvaheliste sidemete loomine ning rahvusvahelise publikuni jõudmine läbi ringreiside. Viimane annab võimaluse hoolimata Norra rahvaarvu väiksusest (publiku vähesus) mängida rohkem etendusi. Teisalt on taustaks JSK huvi erinevate kultuuride ja inimeste vastu.

Eripära[muuda | muuda lähteteksti]

JSK põimib oma lavastustes tantsulise liikumise, sõnateatrile omase dramaturgilise joonise ja verbaalsuse, videokasutuse, elava muusika ning hiigelnukud.

Erilisel kohal on absurdi piirimail liikuv pea tähendusevaba pseudokeel. Abstraktse keelekasutuse otsingutega on JSK tegelenud alates trupi asutamisest ning seda võib pidada üheks JSK imagomärgiks, mis on iseloomulik Kompani kõikidele lavastustele. Iga lavastuse aluseks on mingi konkreetne olemasolev keel, mida prooviprotsessis uuritakse, lammutatakse, õpitakse ning pannakse siis omal moel uuesti kokku nn pseudokeeleks. Nii on tehtud lavastusi prantsuse ("The Society"), slovaki, saksa ("The European Lesson"), soome ("The Orchestra") ja muude keelte põhjal. Töö keelega sisaldab ka vastava kultuuriruumiga tutvumist, vaadeldakse kultuuri- ja rahvusstereotüüpe, eelarvamusi, tabusid.

Hoolimata huvist keele ja kõla vastu, peab JSK olulisemaks väljendusvahendiks kehakeelt ning verbaalse teksti osakaal on lavastustes minimaalne.

JSK loomingu puhul on tõmmatud paralleele absurditeatriga (Ruus 2008). Absurdihuumori kaudu luuakse vaatajaga empaatiline side, mis samas jätab vaataja pingelisse ja distantseeritud positsiooni.

Valik JSK lavastusi[muuda | muuda lähteteksti]

"A Dance Tribute To the Art of Football" (esietendus 1997). Analüüsitakse kunstlikku vastandust sport versus kunst, jalgpall versus klassikaline ballett. Jalgpalli esteetilise poole ning füüsilise rutiini peegeldus. Etendus Eestis 4. mail 2000 Vene Draamateatris.

"Polaroid" (esietendus 2006). Küsitakse, mis põhjapoolusel tegelikult toimub. Lavastus Gröönimaa pärismaalastest inuittidest. Käsitleb üksinduse ja ootuse teemat, võõra sattumist inuittide sekka. Etendus Eestis 6. septembril 2008 Vanemuises.[1]

"The Orchestra" (esietendus 25. aprillil 2007 Tallinnas Kanuti Gildi SAALis). Lavastuse teemaks on soomlaste identiteet (või stereotüüpne ettekujutus sellest) – joomine, põhjatu pessimism ja lakkamatu pauside pidamine vestluse ajal. Harry Liivrand on lavastust kirjeldanud kui eklektilist stseeniderida, vaimuka dramaturgilise materjaliga mahajäetuse, üksinduse, lootuste ja pohmelli teemadel naistemaailmas, mis “lokaalsest” varjundist hoolimata baseerub universaalsetel kujunditel.[2]

"The Society" (esietendus 2008). Andunud kohvijoojad avastavad oma asjade hulgast teekotikese. Algab ajujaht kolmest mehest koosneva grupi hulgast reeturi leidmiseks. Tee leidmine lõhub kindlapiirilise reeglistatud süsteemi ning järsku on kolm meest vastamisi erinevate hullustega – tundmatusest ilmuvad Mao Zedongi pilt, söögipulgad jne. Etendus Eestis festivalil Baltoscandal 2.–5. juuli 2008.[3]

"The Experiment" (esietendus 3. mail 2010 Rakvere Teatris). Neli naist osalevad vabatahtlikult eksperimendis, mille käigus nad satuvad radioaktiivse kiirguse kätte. Mäng suletud ruumis piiratud või pea olematu infohulgaga. Lavastus on tugevalt dialoogis nõukogude kogemusega, mängides tolleaegsete filmiklišeede, muusika, käibeväljendite ja -žestidega. Lavastuse pseudokeel sarnaneb vene keelega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ruus, Katrin 2008. Mis põhjapoolusel tegelikult toimub? – Eesti Ekspress, 05. 09. 2008.
  2. Liivrand, Harry 2007. Kimmot oodates. – Eesti Ekspress, 03. 05. 2007.
  3. Jess Perriam (19.02.2010). "A storm in a coffee cup". abc.net.au.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]