Jevgeni Nužini mõrv

Jevgeni Nužin Евгений Анатольевич Нужин
Sünniaeg	1967 Kasahhi NSV
Surmaaeg	november 2022
Rahvus	venelane
Surma põhjus	mõrv (sepavasaraga tekitatud peavigastus)
Tuntud	reetmise eest tapetud vene palgasõdur

Jevgeni Nužin, kes kandis kohtu poolt süüdi mõistetuna vanglakaristust, värvati 2022. aastal Venemaa vanglast Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse Wagneri gruppi, et osaleda sõjategevuses. Ukrainlased võtsid ta vangi ning 11. novembril 2022 vahetati ta Ukraina sõjavangide vastu venelaste kätte. 2022. aasta 13. novembri öösel avaldas Wagneri grupeeringuga seotud kanal Gray Zone Telegram video, kuidas tundmatud inimesed tapsid Nužini kuvaldaga.

Elukäik

Nužin sündis 1967. aastal Kasahstanis. Pärast ajateenistust jätkas ta teenimist sisevägedes. 1995. aastal sõjaväest lahkudes kolis Nižni-Novgorodi oblastisse.

1999. aastal mõisteti ta 24 aastaks vangi mehe tapmise ja teise inimese vigastamise eest, mis tema enda sõnul juhtus "segaduse käigus". Ta ise selgitas, et väidetavalt määriti talle külge lahendamata kuriteod. Nužin kandis karistust erinevates kolooniates, sealhulgas erirežiimiga koloonias Uuralite põhjaosas. Hiljem mõisteti ta põgenemiskatse eest veel neljaks aastaks vangi.

Juulis 2022 nõustus ühinema Wagneri grupeeringuga pärast seda, kui Jevgeni Prigožin külastas tema vanglat Rjazani oblastis. Pärast seitsmepäevast õppust saadeti ta 25. augustil Luhanski oblastisse ja jõudis 2. septembril rindejoonele. 4. septembril otsustas ta vabatahtlikult alla anda. Pärast vangi langemist andis ta intervjuu Ukraina ajakirjanikule ja Censor.neti toimetajale Juri Butussovile, öeldes, et liitus Wagneri grupeeringuga ainult selleks, et vanglast välja saada ja kiiresti Ukrainale alla anda.

Mõrv

12. novembri õhtul 2022 ilmus Wagneri grupiga seostatavale Grey Zone Telegrami kanalile video “Hammer of Retribution”, milles Nužin, kelle pea oli telliste külge teibitud, ütles:

"Mina, 1967. aastal sündinud Nužin, Jevgeni Anatoljevitš, läksin rindele, et minna üle Ukraina poolele ja võidelda venelaste vastu. 4. septembril viisin ellu oma plaani minna üle Ukraina poolele. 11. novembril 2022 viibisin Kiievi tänavatel, kus sain löögi pähe, mille tagajärjel kaotasin teadvuse. Ärkasin selles keldris, kus nad ütlesid mulle, et nad mõistavad minu üle kohut."

Pärast seda lõi üks kohalviibijatest Nužinile mitu korda kuvaldaga pähe.

Mõrvavideo kaadrisse ilmus tekst, mis ütles: "Kuvalda ja reeturid on "orkestriga" tihedalt seotud. Ja nüüd, ootamatult Kiievis uurimisest kadununa sai reetur traditsioonilise ürgse Wagneri karistuse."

Ajakirjanikud nimetasid aga kummaliseks väidet, et sõjavang võis vabalt Kiievi tänavatel kõndida, nii et nad pakkusid kohe, et Nužin on vahetatud Ukraina vangide vastu.

Nužini vahetust kinnitas Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhailo Podoljak, öeldes, et Nužin nõustus vahetusega vabatahtlikult, olles läbinud ametliku menetluse kõigi õigusnormidega.

Nužini surnukeha ei leitud. Nužini lähedaste sõnul on see tingitud asjaolust, et see, kes "selle surnukeha ära annab, on igal juhul süüdi, osaledes tema mõrvas."

13. novembril 2022 kommenteeris Wagneri asutaja Jevgeni Prigožin hukkamise videot: „Ma eelistan vaadata ajalugu teatris. Mis aga puutub kuvaldasse, siis selles saates on selgelt näha, et ta ei leidnud Ukrainas õnne, vaid kohtus ebasõbralike, kuid õiglaste inimestega. Mulle tundub, et selle filmi nimi on "Koerale – koera surm". Suurepärane lavastajatöö, vaatab ühe hingetõmbega." Prigožin nimetas mõrva ka "õiglaseks". 15. novembril 2022 tegi Prigožin uue avalduse, mille kohaselt pöördus ta Venemaa Föderatsiooni peaprokuröri Igor Krasnovi poole palvega kontrollida Nužini mõrva asjaolusid. Selles avalduses hakkas Prigožin eitama oma palgasõdurite seotust mõrvaga, avaldades teadlikult ebausutavat versiooni sündmustest, mille kohaselt Nužini "värbas CIA ja ta läks 27 aastaks ette vanglasse, et tungida Wagneri gruppi ja luua tingimused tema hukkamiseks."

14. novembril 2022 keeldus Vene Föderatsiooni presidendi pressisekretär Dmitri Peskov mõrva kommenteerimast: «Ei, meil pole kommentaare. Me ei tea, mis see on, kui tõsi see on. See pole meie asi." Telekanali RTVI andmetel keeldus Venemaa Inimõiguste Nõukogu juht Valeri Fadejev Nužini hukkamist uurimast, öeldes eraviisiliselt, et sõjaliste konfliktide ajal juhtub kõike.

24. novembril 2022 ilmus internetis Telegrami video, kus Prigožin lubab saata tapmisel kasutatud verise kuvalda europarlamendile, kuna seal hakati arutama algatust, et Wagneri grupp tuleks kuulutada terroriorganisatsiooniks.

Vene politoloog Sergei Medvedev avaldas arvamust, et “kuvaldaga tegutsemine kindlustab Prigožinile lõpuks omaenda ebaseadusliku vägivalla tsooni, nagu on Tšetšeenia juhil Ramzan Kadõrovil, kes on oma vabariigi Venemaa põhiseaduslikust ja õigusväljast välja tõmmanud ja praktiseerinud šariaadiõigust oma territooriumil, kohtuväliseid hukkamisi, pantvangide võtmist ja föderaalsete õiguskaitseorganite esindajate sinna mitte lubamist. Prigožin ehitab üles ka oma "Wagneri vabariiki", kus valitseb seadusetus."

Välislingid

• Russia Launches Probe Into Alleged Brutal Killing Linked To Vagner Group. RFE/RL's Russian Service, 15. november 2022
• Елизавета Фохт, Анастасия Лотарева. "Тот, кто нам тело отдаст, по-любому будет виновный". История жизни и смерти Евгения Нужина, забитого кувалдой. BBC News Русская служба, 17. november 2022