Jean Gilbert

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Jean Gilbert (sünnijärgselt Max Winterfeld; 11. veebruar 1879 Hamburg20. detsember 1942 Buenos Aires) oli saksa helilooja ja dirigent, saksa operetikoolkonna nimekas liige. Ligi 50 opereti autor.

Jean Gilbert

Pärines juudi muusikute suguseltsist, kus pea kõik meessoost liikmed olid lauljad, näitlejad või muusikud. Onu Bernhard Dessau oli Preußischen Hofkapelle kontsertmeister. Nõbu Paul Dessau oli helilooja ja dirigent. Kogu suguselts toetas noore Jeani muusikahuvi. Õppis Sonderhauseni ja Weimari konservatooriumites klaverit ning Philip Scharwenka juures Berliinis komponeerimist. Oli juba 15-aastaselt klaverivirtuoos. 18-aastaselt sai Bremenshavenis kapellmeistri koha. Siirdus peagi Hamburgi Carl Schultze Theaterisse. 20-aastaselt vahetas ta Hamburgi Zentralhalle Theatre muusikajuhi kohal välja Leo Falli.

1901. aastal komponeeris oma esimese opereti "Das Jungfernstift" ("Neitsi sõnajalg") pseudonüümi Jean Gilbert all. Karjäär jätkus Berliini Apollo-Theateri kapellmeistri kohal, dirigeerides Paul Lincke operette. Tegutses ka kontsertdirigendina ning käis orkestriga andmas kontserte paljudes Saksamaa linnades, samuti Itaalias, Prantsusmaal ja Skandinaavias.

1910. aastal asus alaliselt elama Berliini ning pühendus operettide komponeerimisele. Komponeeris enne ja pärast Esimest maailmasõda poolsada operetti, millest populaarseimad ja laia rahvusvahelise levikuga olid "Die keusche Susanne" ("Vooruslik Susanne") ja "Die Frau im Hermelin" ("Naine hermeliiniga").

Natside võimuletulek Saksamaal muutis radikaalselt tema elu. Looming sattus põlu alla. Nähes ette probleeme oma juudi päritolu pärast, emigreerus esiteks Hispaaniasse (Madridi), sealt edasi Pariisi ning 1939. aastal Argentinasse Buenos Airesesse. Ladina-Ameerikas töötas raadio orkestri dirigendina.

Kirjutas muusika tummfilmile "Prinzessin Olala" (192) ja filmidele "One Hour of Happiness" ("Tund õnne", 1931), "The Girl and the Boy" ("Tüdruk ja poiss", 1931) ja "Two Hearts Beat as One" ("Kaks südant tuksuvad kui üks", 1932).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Oli kaks korda abielus. Esimese abikaasa Elli Rosa Wagneriga abiellus Hamburgis. Elli Rosa oli mehest 8 aastat vanem. Teine abikaasa Gerda Stehlich oli pärit Berliinist ning Gilbertist 18 aastat noorem. Tema vanem poeg Robert Gilbert oli samuti helilooja. Noorem poeg Henry Winterfeld oli nimekas noorsookirjanik.

Alates 1948. aastast on Hamburgis temanimeline tänav - Gilbertstraße.

Valik operette[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Das Jungfernstift" (Hamburg, 1901)
  • "Jou-Jou" (Hamburg, 1903)
  • "Onkel Casimir" (Düsseldorf, 1908)
  • "Polnische Wirtschaft" (Cottbus, 1909)
  • "Die keusche Susanne" (Magdeburg, 1910)
  • "Die moderne Eva" (Berliin, 1911)
  • "Das Autoliebchen" (Berliin, 1912)
  • "Die elfte Muse" (Hamburg, 1912)
  • "Ja, das haben die Mädchen so gerne" (Hamburg, 1912)
  • "Puppchen" (Berliin, 1912)
  • "Puppchen, du bist mein Augenstern" (Berliin, 1913)
  • "Die Kino-Königin" (Berliin, 1913)
  • "Die Tangoprinzessin" (Berliin, 1913)
  • "Die Frau im Hermelin" (Berliin, 1919)
  • "Katja, die Tänzerin" (Viin, 1923)
  • "Das Weib in Purpur" (Viin, 1923)
  • "Annemarie Berliin", 1925)
  • "Yvonne" (London, 1926)
  • "Hotel Stadt Lemberg" (Hamburg, 1929)
  • "Die Dame mit dem Regenbogen" (Viin, 1933).