Jean Daniel Cadinot

Allikas: Vikipeedia
Jean Daniel Cadinot
Sündinud 10. veebruar 1944
Pariis, Prantsusmaa
Surnud 23. aprill 2008
Prantsusmaa
Rahvus prantslane
Amet fotograaf
filmilavastaja
filmiprodutsent
stsenarist
Tegev 19802008

Jean Daniel Cadinot (10. veebruar 1944 Pariis, Prantsusmaa23. aprill 2008 Prantsusmaa) oli prantsuse fotograaf, filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent. Ta oli üks tuntumaid homoseksuaalse pornograafia tootjaid Euroopas.

Cadinot lavastas filme ka pseudonüümide Tony Darcq ja Tony Dark all.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jean Daniel Cadinot sündis 1944. aastal, keset Teist maailmasõda, okupeeritud Pariisis rätsepate perekonnas. Lapsepõlves unistas ta maalikunstniku elust, läks seetõttu vanematega tülli ja põgenes 17-aastaselt kodust.[1] Lõpuks omandas ta tehnilise hariduse Pariisi tehnikaülikoolis (École nationale supérieure d’arts et métiers) ja õppis fotograafiat riiklikus fotograafiakoolis.

1960. aastatel alustas Cadinot filmistuudios Valois Studios tööd peavoolufilmide lavastajana. Selle kõrvalt hakkas ta väljaõppinud fotograafina tegelema fotograafiaga ning keskendus homoerootilistele alastifotodele. Tema esimesed tuntumad aktifotod on tehtud kirjanik Yves Navarre’ist ning modellist-muusikust Patrick Juvet’st. Cadinot’ esimesed erootilise tooniga fotod ilmusid Prantsusmaa geiajakirja Gai Pied esmanumbris 1979. aasta aprillis.[2] 1980. aastaks oli tal ilmunud 17 fotoalbumit, mida oli maailmas ostetud enam kui 250 000 eksemplari.

Cadinot otsustas karjääri jätkata erootiliste filmide tootmisega. 1978. aastal asutas ta filmistuudio French Art, mis keskendus 16 mm lindile filmitud geipornograafiliste filmide tootmisele. 30-aastase kineastikarjääri kestel kirjutas ta stsenaariumi ligi 60 filmile ja ka lavastas need, produtsendina korraldas ta enam kui 40 pornograafilise filmi tootmist.

Cadinot suri 23. aprillil 2008 südamerabandusse.

Stiil[muuda | muuda lähteteksti]

Jean Daniel Cadinot’ filmid liigitatakse kvaliteetpornograafia alla. Tema filmidele on iseloomulik põhjalikult läbi mõeldud süžee, tavafilmidest eristavad neid sageli ainult harrastusnäitlejate kasutamine ja mõõdukas hulk hardcore-stseene. Stsenaariumi alusena kasutas ta sageli sündmusi oma elust, kuid inspiratsiooni andsid ka ta modellide ja näitlejate jutustatud lood.

Cadinot kasutas peamiselt noori, väheste kogemustega osatäitjaid ning tähtsustas seda, et näitlejad teeksid eelkõige seda, mis neile endale meeldib. Seetõttu on ta filme peetud ka emotsionaalselt realistlikeks.

Cadinot eelistas elada ja töötada maal, mistõttu paljud ta filmid on filmitud Prantsusmaa looduses. Sagedaseks tegevuskohaks oli ka Põhja-Aafrika, sel põhjusel kasutas ta oma filmides ohtralt araabia päritolu osatäitjaid. Tuntumad selliste filmide näited on "Harem" (1984), "Hammam" (2004) ja "Nomades" (2005).

Filme[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tendres Adolescents (1980)
  • Stop (1980)
  • Hommes de Chantier (1980)
  • Garçons de Rêves (1981)
  • Les Hommes préfèrent les Hommes (1981)
  • Scouts (1981)
  • Aime... Comme Minet (1982)
  • Garçons de Plage (1982)
  • Sacré Collège (1983)
  • Âge Tendre et Sexes Droits (1983)
  • Charmants Cousins (1983)
  • Harem (1984)
  • Le Jeu de Pistes (1984)
  • Les Minets Sauvages (1984)
  • Stop Surprise (1984)
  • Classe de Neige (1985)
  • Top Models (1985)
  • Le Voyage à Venise (1986)
  • L’Amour Jaloux (1986)
  • Le Garçon près de la Piscine (1986)
  • Sous le Signe de l’Etalon (1986)
  • Chaleurs (1987)
  • Deuxième Sous-sol (1987)
  • Escalier de Service (1987)
  • Pension Complète (1988)
  • Séance Particulière (1988)
  • La Main au Feu (1989)
  • Crash Toujours (1989)
  • Le Désir en Ballade (1989)
  • Service Actif Génial (1990)
  • Le Coursier (1990)
  • Service Actif II (1991)
  • Gamins de Paris (1992)
  • La Maison Bleue (1992)
  • Tequila (1993)
  • Corps D’Elite (1993)
  • L’Expérience Inédite (1993)
  • Maurice et les Garçons (1994)
  • Les Minets de l’Info (1994)
  • Musée Hom (1994)
  • Paradisio Inferno (1994)
  • Garçons d’Etage (1995)
  • Garçons D’Etage II (1996)
  • Pressbook (1996)
  • Coup de Soleil (1996)
  • Désirs Volés (1996)
  • L’Insatiable (1997)
  • Techno Boys (1997)
  • État d’Urgence (1998)
  • Macadam (1998)
  • Sortie de Secours (1998)
  • Squat (1999)
  • S.O.S. (1999)
  • Safari City (1999)
  • C’est la Vie (2000)
  • Double en Jeu (2000)
  • Sans Limite (2000)
  • Cours Privés (2002)
  • Mon Ami, mes Amants (2002)
  • Crescendo (2003)
  • Secrets de Famille (2004)
  • Hammam (2004)
  • Nomades 1 Bazaar Hotel (2005)
  • Plaisirs d’Orient (2005)
  • Les Portes du Desir (2006)
  • Princes Pervers (2006)
  • Tentations de Sodome (2007)
  • Parfums Erotiques (2007)
  • Trésors Secrets (2007)
  • Duos de Choc (2008)
  • Subversion (2009)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Robert Aldrich, Garry Wotherspoon (2001). Who's Who in Gay and Lesbian History: From Antiquity to World War II. Routledge. Lk 69–70. ISBN 041522974X.
  2. Frédéric Martel (2000). The Pink and the Black: Homosexuals in France Since 1968. Stanford University Press. Lk 107. ISBN 0804732744.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]