Jaan Saalverk
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2020) |
Jaan Saalverk (27. juuli vkj/ 8. august 1874 – 12. märts 1932) oli eesti rahvapärimuse suurkoguja[1] ning ühiskonnategelane Harjumaal Kurna vallas.[2]
Saalvergi kirjapandud folkloor ulatub 1645 leheküljeni ehk 3233 punktini, milles 60% ringis oli saadetud Jakob Hurdale ning 40% Matthias Johann Eisenile. Saalbergi kogutud materjal moodustab umbes 1/10 kogu Harjumaal kirjapandud rahvaluulest. Kõige suurema osa kogutust moodustasid rahvajutud.[3]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Saalverk sündis Jüri kihelkonnas Kurna vallas talurentniku pojana. 3-aastaselt isa surres oli sunnitud sünnitalust lahkuma, kuniks ema päris oma vennalt Sepamäe talu, mille peremeheks sai hiljem ka Jaan Saalverk ise. Haridusteed alustas Kurna vallakoolis, jätkas Aruküla kihelkonnakoolis ning täiendas end hiljem iseõppimise teel.
Jakob Hurda üleskutse aastal 1888 eesti rahvaluule kogumiseks Jaan Saalverkini veel ei jõudnud. Alles 1895–1896, lugedes Eesti Postimehest Eiseni üleskutseid ning ülevaateid senisele tehtud tööle, leidis Saalverk omale sobiva rakenduse, kirjutades Hurdale: "Nüüd ma olen ometi kirjatöö leidnud, mida maksab teha!".[3]
Aastal 1896 kohtus Saalverk Tallinnas VI üldlaulupeol Jakob Hurdaga isiklikult. Saades uut innustust, saatis ta esimese materjali Hurdale 1896. aasta veebruaris. Aasta lõpuks tõusis ta 400-leheküljeliste kirjutistega Hurda aktiivsemate kaastööliste sekka. Kõige suurema osa Saalbergi kogutust moodustavad rahvajutud: muinasjutud, kohamuistendid ja lühinaljandid. Lisaks rahvaluule kogumisele tegi Saalverk koostööd Jaan Jungiga, kogudes arheoloogilist materjali, ning Jüri pastori Rudolf Winkleriga, kelle õhutusel kogus vanavara Tallinna muuseumile, Jüri kihelkonna rahvariideid, töö- ja tarberiistu.
1925. aastal alustati Saalvergi ja Jaan Põldmäe initsiatiivil raha kogumist Jüri kihelkonnast pärit Eesti Vabadussõjas ja esimeses maailmasõjas langenud sõduritele mälestussamba püstitamiseks.[4]
Jaan Saalberg tõusis oma aktiivse tegevuse tõttu Jüri kihelkonnas silmapaistvaks isiksuseks, kellele kihelkonna rahvas püstitas pärast tema surma 12. märtsil 1932 Jüri kalmistule hauasamba.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ [1] Eesti Rahvaluule Arhiivi 10 aastapäevaks. 1936
- ↑ "Maaleht 5. mai 2012".
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Eesti Sõna nr 73, 29. märts 1944".
- ↑ "Kultuurimälestiste register – Vabadussõja mälestussammas".