Jaan Puhvel
Jaan Puhvel (sündinud 24. jaanuaril 1932 Tallinnas) on Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja mütoloogiauurija.
Elukäik ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Puhvel lõpetas Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumi esimese klassi, ent asus seejärel õppima Aegviidu algkooli, kuna tema vanemad olid Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal läinud maale elama.[1] Hiljem õppis ta taas Westholmi Gümnaasiumis, läbides seal loodud klassikaharus viienda ja pool kuuendat klassi. 1944. aasta aprillis põgenes ta koos vanematega Soome, sama aasta sügisel edasi Rootsi.[1]
1949. aastal lõpetas ta Rootsis gümnaasiumi, samal aastal kolis perekond Kanadasse.[1] Jaan Puhvel asus õppima Montréalis McGilli ülikoolis, valides erialaks ladina ja prantsuse keele ning õppides juurde ka vanakreeka keelt.[1] Ta lõpetas ülikooli 1951. aastal ja kaitses magistrikraadi võrdleva keeleteaduse alal 1952. aastal. Siis suundus ta Kanada stipendiumi toel aastaks õppima Harvardi ülikooli, kus ta valiti seejärel kolmeks aastaks fellow'ks.[1] 1954–1955 täiendas ta end ka Pariisis ja Uppsalas. Pariisis olid tema õpetajad teiste hulgas Émile Benveniste, Georges Dumézil, Pierre Chantraine, Michel Lejeune ja Alfred Ernout.[1]
1959. aastal sai ta Harvardi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi võrdleva keeleteaduse alal väitekirjaga larüngaalteooria rakendamisest indoeuroopa morfoloogias. See on ilmunud ka eraldi raamatuna ("Laryngeals and the Indo-European verb", Berkeley and Los Angeles, 1960).
Teadustegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Puhvel on tegelenud võrdleva mütoloogiaga.
Ta on tuntud tänu oma hetiidi keele etümoloogilisele sõnaraamatule. Aastal 2013 jõudis sõnaraamat üheksanda köiteni (PE, PI, PU). Alates 2001. aastal ilmunud 5. köitest täiendab projekt Chicago hetiidi keele sõnaraamatut, mis algas 1980. aastal tähega L ning katab praeguseks ka tähed M, N, P, S. Kahe projekti peale kokku puuduvad seega veel tähed R, T ja Z.
Praegu on Jaan Puhvel California Los Angelese Ülikooli klassikalise filoloogia ja indoeuroopa mütoloogia emeriitprofessor.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1991 Tartu Ülikooli audoktor[2]
- 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk[3]
- 2001 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Ulgvel ja umbes")
- 2008 Tallinna Ülikooli audoktor[4]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Puhveli isa Karl Puhvel oli õppinud maamõõtmist Pihkva maamõõdukoolis ja metsandust Tartu Ülikoolis, ta töötas algul metsaülemana, 1932–1940 põllutööministeeriumis katastriameti juhatajana. Maamõõtjana töötas ta ka paguluses.[1]
Jaan Puhveli vend oli kirjandusteadlane Martin Puhvel.
Jaan Puhveli abikaasa on mikrobioloog Madli Puhvel, kes on tõlkinud inglise keelde Tõnu Õnnepalu teose "Piiririik" ning avaldanud Lydia Koidulat käsitleva raamatu "Symbol of dawn: the life and times of the 19th-century Estonian poet Lydia Koidula" (1995, 2. trükk 1999).
Publikatsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Võrdlev mütoloogia", Ilmamaa 1997, ISBN 9985821238
- "Ulgvel ja umbes", Ilmamaa 2001, ISBN 9985770110 (artiklikogu)
- "Võõraile võõrsil", Ilmamaa 2007, ISBN 9789985772386 (eesti- ja soomeainelisi esseid ja arvustusi)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Filoloogi tee – Westholmi koolipoisist Harvardi doktoriks. Prof. Jaan Puhveli intervjuu ajakirjale "Keel ja Kirjandus"." Keel ja Kirjandus 4, 1992, lk 229–233
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Audoktorid: Jaan Puhvel
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "ty" ei kasutata eelnevas tekstis.Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaarel Kressa. "Jaan Puhvel otsib kiilkirjast indoeuroopa keelepuu juuri", Eesti Päevaleht, 22. märts 2008. Intervjuu Jaan Puhveliga.
- Jaan Puhvel. "Peegli mõistatus", Keel ja Kirjandus 5, 2008, lk 380–382.
- Ester Eggert. "Võrdlused võivad tunduda üle mõistuse sellele, kes ei valda vanu keeli", Sirp, 31. oktoober 2008. Intervjuu Jaan Puhveliga.
- Jaan Puhvel. "Ikka saunast mõteldes", Keel ja Kirjandus 5, 2011, lk 370–371.
- http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1182