Jaan Kriisa

Jaan Kriisa (31. detsember 1882 Ulila vald, Tartumaa – 8. august 1942 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli Eesti advokaat, omavalitsustegelane ja poliitik.

Kriisa lõpetas 1911. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi (coetus 1906 II). Ta töötas advokaadina Pärnus, Tartus ja Valgas. Oli Valgas tegutsenud Säde teatri esimees ja pidas 1917. aastal abilinnapea ametit.

Jaan Kriisa oli 1917–1918 ja 1919 Tartu linnapea. Vahepealse Saksa okupatsiooni ajal oli linnapeaks Egmont Brock.

Eesti Rahvaerakonna liikmena kuulus Kriisa I Riigikogu koosseisu. Ta astus ametist tagasi 7. jaanuaril 1921 ning tema asemel läks Riigikokku Johannes Semm. Selle aja jooksul oli ta kuulunud ka Jaan Tõnissoni esimese (18. novembrist 1919 – 28. juulini 1920) ja teise valitsuse (30. juulist 1920 – 26. oktoobrini 1920) koosseisu toitlusministrina.

Jaan Kriisa arreteeriti NKVD poolt 14. juunil 1941 ja ta suri vangilaagris 8. augustil 1942.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev Heinrich Luht	Tartu linnapea 26. oktoober 1917 – veebruar 1918	Järgnev Egmont Brock
Eelnev Egmont Brock	Tartu linnapea 6. juuni 1919 – november 1919	Järgnev Ants Simm