Jaak Tepandi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Jaak Tepandi (sündinud 4. veebruaril 1946 Tallinnas) on eesti matemaatik ja informaatik, Tallinna Tehnikaülikooli professor.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud aastal 1963 Tallinna 2. Keskkooli kuldmedaliga, Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonna matemaatika erialal 1969; õppinud TPI majandusteaduskonna kaugõppeaspirantuuris 1979–1982.

Täiendusõpe[muuda | muuda lähteteksti]

TPI kõrgkoolipedagoogika kursused 1982/83; Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi ja TPI suve- ning talvekoolid; Rahvusvaheline Tehisintellekti Laboratoorium Tšehhoslovakkia TA juures (Bratislava) 1988–89; Soome (VKT); Umeå Ülikool (Rootsi); Wrocławi Tehnikaülikool (Poola); Magdeburgi Tehnikaülikool (Saksamaa) 1984–1992; Savoie Ülikool (Prantsusmaa) 1993; Saarbrückeni Ülikool (Saksamaa) 1994; Austrias 1996; Soomes 1997.

Teaduskraad ja -kutse[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnikateaduste kandidaat 1982 (kinnitus 1983); dotsent 1987.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

TTÜs 1969–…: arvutuskeskuse insener, projektijuht, masinaülem, insener-programmeerija 1969–1982; matemaatika kateedri tunnitasuline õppejõud 1973–1978; informatsiooni töötlemise/infotöötluse kateedri vanemõpetaja 1982–1984, dotsent 1984–1990, dotsent (0,5 koormusega) 1990–1991, vanemteadur, juhtivteadur 1990–1992; informaatikainstituudi rakendusliku tehisintellekti professor 1992, teadmussüsteemide professor ja õppetooli juhataja 1997–2016; infotehnoloogia teaduskonna tarkvarateaduse instituudi professor 2017-... OÜ Tepinfo juhatuse esimees.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Usaldusväärsete teenus-orienteeritud infosüsteemide arendus; konfliktide dünaamika agendisüsteemides; teadmussüsteemide testimine ja verifitseerimine. Loonud uue metoodika ebakindlate teadmiste testimiseks ja selgitanud eneseteadvuse tekke mehhanisme tehiselu süsteemides. Avaldanud 130 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 1 doktoritöö.

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Infotehnoloogia standardimise tehnilise komitee esimees septembrist 1997–…; Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Agentuuri (ENISA) nõukogu Eesti-poolne asendusliige 2004–...; Põhja eDimensiooni liikmesriikide esindajate töögrupi (Senior Officials for the Information Society in the CBSS Countries) liige 2002–06, esimees 2004; Tallinna linna IT nõukogu liige, “Tallinna infotehnoloogia strateegia 2001–03” koostamise projektijuht; Örebro Ülikooli (Rootsi) elektronkaubanduse ja logistika uurimis- ja arendusprogrammi nõukogu liige 2001–04. Avaldanud arvustusi ajakirjades ACM Computing Reviews ja IEEE Expert. Võtnud osa rakendusliku tehisintellekti-alasest TEMPUS-projektist koostöös Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia ülikoolide ja tööstusettevõtetega, SOCRATES/ERASMUS-projektist MOCURIS (Modern curriculum in Information Systems at Master Level); ISACA ERP standardite töögrupi liige. Esinenud paljudel rahvusvahelistel konverentsidel. Korraldanud infosüsteemide auditeid Eesti asutustes 1996–...; IET (The Institution of Engineering and Technology), Elektri- ja Elektroonikainseneride Ühingu (IEEE, The Institute of Electrical and Electronics Engineers), ACMi (Association for Computing Machinery), Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni (ISACA, Information Systems Audit and Control Association) ja Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige. Eesti Infosüsteemide Audiitor Ühingu juhatuse esimees 1996–1998 ja aseesimees 1998–...; ITU (International Telecommunication Union) globaalse küberturbe agenda (Global Cybersecurity Agenda) küberturvalisuse-alase ekspertgrupi tehniliste ja protseduursete meetmete valdkonna juht 2007–2008; Ajakirja "Applied Computer Systems" retsensent 2013−...

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli majandusteadlane ja Eesti NSV toiduainete tööstuse minister Jaan Tepandi, vend on näitleja, laulja ja poliitik Tõnu Tepandi.

Harrastused ja huvialad[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus, suusatamine, reisimine.

Tema kohta[muuda | muuda lähteteksti]

EE 2000, 14; EmajBL 2003.