Jaak Naber

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jaak Naber (sündinud 2. jaanuaril 1952 Tartus) on Eesti ajaloolane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Naber on teenistuja poeg.[1]

1969. aastal lõpetas Naber Tallinna 7. Keskkooli, 1974 Tartu Ülikooli ajaloo-osakonna, 1993. aastal Uppsala Ülikooli ajalooinstituudi teaduskraadiõppes ning oli 1996-2000 Uppsala Ülikooli doktorant. 1994. aastal kaitses ta Uppsalas filosoofialitsentsiaadi kraadi väitekirjaga "Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i stormaktstidens Estland" (Uppsala, 1994).[1]

Naber oli 1975–88 Ajaloo Instituudi nooremteadur, 1988–95 teadur, hiljem vabakutseline tõlkija.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Naberi peamised uurimisvaldkonnad on Rootsi riigivõimu poliitika Eestis 16.–18. sajandil ning Eesti kooli- ja hariduslugu 16.–18. sajandil. Ta on osalenud Rootsi-Eesti ühisprojektis "Riik, ühiskond ja kirik 17. sajandil Rootsis ja Baltimail".[1]

Naber on "Eesti kooli ajaloo" I köite (1989) põhiautoreid. Ta on tõlkinud ajalookirjandust rootsi keelest (J. Steffensson "Elu Ruhnul" 1994) ning avaldanud üle 20 teadustrükise, sh 1 monogaafia.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Riiklikud ehitus- ja kindlustustööd Tallinnas XVII sajandi lõpul, vaadelduna majanduslikust aspektist. // Ajalooalaseid töid: TÜ ÜTÜ ajalooringi kogumik, 6. Tartu 1977
  • Tallinna Gümnaasiumi asutamine ja algus. // Keel ja Kirjandus (1981) 5
  • Tallinna 1. Keskkool. 1631–1981 (kaasautor). Tallinn 1981
  • Esimeste koolide tekkimine (13. sajand – 19. sajandi algus). // Eesti kooli ajalugu I. Tallinn 1989
  • Koolid Rootsi riiki ühendatud Eesti alal (17. sajandi teine veerand – 1710. aasta). // Samas
  • Koolid Eesti Venemaaga ühendamise järel (1710 – 19. sajandi algus). // Samas
  • Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini. Õpik 7. klassile (kaasautor). Tallinn 1991, ²1995 (ka vene keeles)
  • Swedish government authorities and school education in Estonia. // Studia Baltica Stockholmiensia 11 (1993)
  • Motsättningarnas Narva. Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581–1704. Uppsala, 1995. (Opuscula historica Upsaliensia 15)
  • Volksbildung und Schulen der Esten in Est- und Livland im Zeitalter der Aufklärung. // Quellen und Studien zur baltischen Geschichte 15 (1996)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 18-19

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.