Jaak Naber
Jaak Naber (2. jaanuar 1952 Tartu – 18. oktoober 2021 Tallinn) oli eesti ajaloolane.[1]
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Jaak Naber oli teenistuja poeg.[1]
1969. aastal lõpetas Naber Tallinna 7. Keskkooli, 1974 Tartu Riikliku Ülikooli (ajaloo-osakonnas) ja 1993. aastal Uppsala Ülikooli ajalooinstituudi teaduskraadiõppes. Aastatel 1996–2000 oli ta Uppsala Ülikooli doktorant. 1994. aastal sai ta Uppsalas filosoofialitsentsiaadi kraadi väitekirjaga "Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i stormaktstidens Estland" (Uppsala, 1994).[1]
Naber oli aastatel 1975–1988 Ajaloo Instituudi nooremteadur, 1988–1995 teadur, hiljem vabakutseline tõlkija.[1]Tuntud ka mälumängurina.
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Jaak Naberi peamised uurimisvaldkonnad on Rootsi riigivõimu poliitika Eestis 16.–18. sajandil ning Eesti kooli- ja hariduslugu 16.–18. sajandil. Ta on osalenud Rootsi-Eesti ühisprojektis "Riik, ühiskond ja kirik 17. sajandil Rootsis ja Baltimail".[1]
Naber on "Eesti kooli ajaloo" I köite (1989) põhiautoreid. Ta on tõlkinud ajalookirjandust rootsi keelest (J. Steffensson "Elu Ruhnul" 1994) ning avaldanud üle 20 teadustrükise, sh 1 monograafia.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Riiklikud ehitus- ja kindlustustööd Tallinnas XVII sajandi lõpul, vaadelduna majanduslikust aspektist. // Ajalooalaseid töid: TÜ ÜTÜ ajalooringi kogumik, 6. Tartu 1977
- Tallinna Gümnaasiumi asutamine ja algus. // Keel ja Kirjandus (1981) 5
- Tallinna 1. Keskkool. 1631–1981 (kaasautor). Tallinn 1981
- Esimeste koolide tekkimine (13. sajand – 19. sajandi algus). // Eesti kooli ajalugu I. Tallinn 1989
- Koolid Rootsi riiki ühendatud Eesti alal (17. sajandi teine veerand – 1710. aasta). // Samas
- Koolid Eesti Venemaaga ühendamise järel (1710 – 19. sajandi algus). // Samas
- Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini. Õpik 7. klassile (kaasautor). Tallinn 1991, ²1995 (ka vene keeles)
- Swedish government authorities and school education in Estonia. // Studia Baltica Stockholmiensia 11 (1993)
- Motsättningarnas Narva. Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581–1704. Uppsala, 1995. (Opuscula historica Upsaliensia 15)
- Volksbildung und Schulen der Esten in Est- und Livland im Zeitalter der Aufklärung. // Quellen und Studien zur baltischen Geschichte 15 (1996)
- Motsättningarnas Narva. Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581-1704, Historiska institutionen, S:t Larsgatan 2, 753 10 Uppsala, Sweden, ISSN 0284-8783; ISBN 91-506-1110-0
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1997 Arthur Puksovi Fondi auhind[1]
- Svenska Instituudi ja Knut ja Alice Wallenbergi Fondi stipendium õpinguteks Rootsis[viide?]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.