Jaak Mosin

Allikas: Vikipeedia

Jaak Mosin (19. märts 1940, Tartu3. jaanuar 2023, Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ja üks Kaitseliidu taasasutajaid.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Mosin astus 1947. aastal Tartu 2. Mittetäielikku Keskkooli, mis oli viimaseid poistekoole Tartus (rahvakeeli Kuuse ülikool).

Nooruspõlv[muuda | muuda lähteteksti]

1959. aastal mõisteti ta Eesti NSVs süüdi väidetavalt ehitusmaterjalide (360 ahjutelliskivi) varguse eest.[viide?]

Töö ja teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude ajal töötas varustajana.

1990. aastatel oli ta okupatsioonivastaste põrandaaluste relvaüksuste formeerimise ja Kaitseliidu taaselustamise algatajate hulgas. Oli Kaitseliidu informatsiooniteenistuse ülem (hiljem moodustati teenistusest Kaitseliidu Peastaabi 2. osakond) ja propagandapealik.

Mosin oli üks Kuperjanovi pataljoni taasformeerijatest ja vanemohvitser Läänemaa Vabatahtlikus Jäägrikompaniis.[1]

Jaak Mosin lahkus Eestist 2009. aastal ja asus elama Tenerife saarele. Urn tema tuhaga sängitati 4. juunil 2023 Rannamõisa kalmistule.[viide?]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud raamatuid jäägrite tegemistest ja suurematest korruptsioonijuhtumitest taasiseseisvunud Eestis:

  • 2016 "Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii". Tiit Merenäkk ja Jaak Mosin
  • 2018 "Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii 25". Tiit Merenäkk ja Jaak Mosin[1]

Hinnangud tegevusele ja isikule[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisteti süüdi Eesti Vabariigis sõjaväelasena sündmuste eest mis toimusid Paldiskis Pullapää kriisi ajal.

Väidetavalt juhtis mitut sõjaväelist riigipöördekatset, sealhulgas Kuperjanovlaste marssi Tallinna peale (1992) ja õhutas Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii sõjaväelisele mässule olles üks Pullapää kriisi väidetavatest põhjustajatest, mille eest mõisteti süüdi.[viide?]

Varjas end ligemale kaks aastat, sealhulgas Rootsis. Pärast Mart Siimanni valitsuse võimuletulekut andis Mosin end võimude kätte pärast kokkulepet Mosina advokaatidega, et teda ei mõisteta süüdi.[viide?] Siiski mõisteti Mosin süüdi tingimisi karistusega.

Hiljem ei ole Eesti Vabariik tunnistanud Mosinale eksiilvalitsuse poolt antud majori sõjaväelist auastet.

Intervjuus Rahva Hääle ajakirjanikule Kärt Anveltile (ilmunud 12. oktoobril 1994) ütles Jaak Mosin: "Tolleaegsed poliitikud väitsid, et Eesti on järjepidev riik, mis on rajatud 24. veebruaril 1918. aastal. Samad mehed nõudsid aga ka seda, et sõjavägi ja Eesti esimene üksus – Kuperjanovi pataljon – annaks truudusevande ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile. Sealt tekkisidki lahkarvamused. Sõjavägi ja allohvitseride koosseis keeldusid peaaegu nagu üks mees truudusevandest. Keeldumine oli sõnastatud nii, et enne toimugu valimised ja moodustatagu valitsus – alles siis me vannume truudust.

Siis tulid kohale polkovnikud Luks, Värk ja Raemets ning ähvardasid vanas KGB stiilis. Johannes Kert põgenes pataljonist 1992. aasta juunis. Pataljon oli kaks päeva isoleeritud. Eesti avalikkus ei teadnud tegelikust olukorrast midagi. Ermus ütles kaadrisõjaväelasena, et me ei pea nendel positsioonidel vastu viit minutitki. Kuid tegelikult tol ajal ei olnud Eestis jõudu, millega meid rünnata. Saime informatsiooni, et meid rünnatakse Pihkva dessantdiviisi üksustega. Ühesõnaga, et tagada isikkoosseisule julgeolek, pidime pataljoni sealt välja tooma. Viisime pataljoni Otepääle, sealt manöövrite ettekäändel Tartu alla. Manöövrid registreerisime peastaabis. Sedasama asja nimetataksegi sõjaväeliseks riigipöördeks."

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis on andnud Jaak Mosinale maaväe leitnandi, kapteni ja majori sõjaväelise auastme.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Isa Eduard Mosin oli nahaparkija ja ema Linda Mosin oli õmbleja.

Tema lellepoeg on Addold Mossin.

Teadaolevalt oli ta viie tütre isa.[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii 25. Tiit Merenäkk ja Jaak Mosin. 2018