Józef Mackiewicz

Allikas: Vikipeedia
Józef Mackiewicz

Józef Mackiewicz (1. aprill 1902 Peterburi31. jaanuar 1985 München) oli poola kirjanik ja publitsist. Ta elas ja töötas mõnda aega Vilniuses.

Tema Poola aadliperekonnast pärit isa oli Peterburi veiniimpordi ettevõtte Fochts i kompanija direktor ja kaasomanik. Ema Maria on pärit Krakovist. Aastal 1907 kolis perekond Mackievičius Vilniusesse, kus ta kolm aastat hiljem asus õppima klassikalisse gümnaasiumisse.

17-aastaselt osales ta vabatahtlikult Nõukogude-Poola sõjas. Pärast sõda, ilma küpsuseksameid tegemata, asus ta õppima Varssavi ülikooli loodusteaduskonnas, mis jäi lõpetamata. Seejärel õppis ta Vilniuses poolakeelses Stefan Batory ülikoolis.

Tema esimesed artiklid ilmusid 1930. aastate alguses. Aastatel 1923–1939 töötas ta Vilniuses väljaantavas ajakirjas Słowo (eesti keeles 'sõna'), mille juhtiv toimetaja oli tema vanem vend Stanisław Mackiewicz. 1924. aastal abiellus ta õpetaja Antonina Kopanskaga (kellega sündis tütar Halina), kuid abielu lahutati mõne aasta pärast. Seejärel oli tal lühike suhe Wanda Zylowskaga (kes suri sõja ajal). Temaga oli tal tütar Idalia, kes elas Vilniuses kuni oma surmani 1998. aastal. (Idalia poeg on Leedu kodanik). 1939. aastast oli tema elukaaslane Barbora Toporska, kes töötas ajakirjas Słowo (tal polnud temaga lapsi). Barbora ja Juzef abiellusid aga alles 1973. aastal, pärast A. Kopanska surma.

1936. aastal ilmus tema jutukogu „16. między trzecia i siódmą" ("16. kolmanda ja seitsmenda vahel") ning 1938. aastal "Bunt rojstów" ("Rabade mäss"), milles ilmusid teated ajakirjast Słowo. Samal aastal, protesteerides valitsuse poliitika vastu, pöördus ta õigeusku.

Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse põgenes ta Kaunasesse, kuid 1939. a novembris, kui Leedu sai tagasi Vilniuse territooriumi, naasis ta ja andis välja ühe kolmest Vilniuses ilmuvast poolakeelsest ajalehest Gazeta Codzienna ('päevaleht').

Mais 1940 võttis Leedu valitsus temalt õiguse oma tekste avaldada ja kui 15. juunil 1940 Vilnius langes taas nõukogude võimu alla, töötas ta puuraiuja ja voorimehena.

Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja alguses 1941. a. juunis pakkus Saksamaa talle ajakirja poola keeles toimetada, kuid ta keeldus sellest kategooriliselt. Ajavahemikul juulist oktoobrini 1941 avaldas ta Goniec Codziennys (Saksa okupatsioonivõimude ajakiri poola keeles) seitse kommunismivastast artiklit ja kirjutas end alla initsiaalidega J.M. Ta elas edasi koos Toporskaga Czarny Boris, teenides elatist asjade müümise ja juhutööde tegemisega; puuduvad andmed tema võimaliku seotuse kohta ei koostöös okupatsioonivõimude ega Poola põrandaalustega.