Heron

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aleksandria Heron (Ἥρων ὁ Ἀλεξανδρεύς) oli 1. sajandil elanud kreeka insener, mehaanik ja matemaatik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandria Heroni noorusest pole palju teada, kuid ta ei pärine Aleksandriast. Kindlalt pole teada ka tema sünni- ja surmadaatumid, paljude ajaloolaste arvates jäävad need 1. sajandisse pKr. Tema töödest on meieni jõudnud üksikud füüsika- ja matemaatikatraktaadid. Paljud tema tekstid on säilinud ladina ja araabiakeelsetes. ürikutes. Sajandite jooksul tehtud rohkete ümberkirjutuste autentsus on seatud vahel kahtluse alla.

Tööd[muuda | muuda lähteteksti]

Heroni aeolipile illustratsioon

Matemaatikas omistatakse Aleksandria Heronile mitmeid valemeid, millest tuntuim on Heroni valem.

Optikas käsitles Heron teoses "Catoptrica" valgust ja selle peegeldumist, sõnastades valguse optilise peegeldumise printsiibid.

Mehaanikas ja pneumaatikas konstrueeris Heron hüdraulilisi masinaid. Heron leiutas esimese aurumasina – antiikmaailma kõige kiiremini pöörleva objekti aeolipile, mida kreeklased pidasid praktilise väärtuseta huvitavaks uudisesemeks. Talle kuulub ka automaatse purskkaevu idee. Teoses "Pneumatica" kirjeldab ta templi ukse avamise süsteemi, mille käivitab tuli. Oma "Traktaadis automaatidest" kirjeldab ta kaalu ja vastukaalu abil töötavaid teatrimehhanisme. Tänu leiutistele tuntakse Aleksandria Heronit esimese automaadi loojana. Arvatakse, et Heron leiutas pseudotermomeetri ja odomeetri. Samuti arvatakse, et ta leiutas hüdraulilise kella ja asimuudimõõtja.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pneumatica
  • Mechanica
  • Metrica
  • Geometrica
  • Catoptrica
  • Stereometrica
  • Belopoeica
  • Automata

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]