Ilo Sibul
Ilo Sibul (10. veebruar 1908 Tartu – 31. jaanuar 1979 Tallinn) oli eesti füsioloog-biokeemik ja patofüsioloog.
Ilo Sibul lõpetas Tartu Ülikooli aastal 1932. Ta kaitses meditsiinidoktori kraadi aastal 1936 väitekirjaga "Histamiini suhtumisest kopsu".[1] Ta töötas seejärel Tartu Ülikoolis ning aastatel 1945–1947 Tübingeni Ülikoolis. Aastast 1953 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli professor. Aastatel 1955–1956 Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudi direktori asetäitja, 1957–1964 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi teadusdirektor, 1964–1966 Tartu Riikliku Ülikooli spordimeditsiinikateedri juhataja, 1967. aastast Eksperimentaalbioloogia Instituudi loomafüsioloogiasektori juhataja.[2]
Ta oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik 1957. aastast ja Eesti Biokeemia Seltsi president aastatel 1963–1979.
