Rutiil

Allikas: Vikipeedia
Rutiil Šveitsist (mõõtmed: 2,0 x 1,6 x 0,8 cm).

Rutiil on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2).

Rutiil on levinuim looduslik titaani oksiid. Rutiilil on kaks polümorfset erimit ehk sama koostise, kuid teistsuguse kristallstruktuuriga mineraali: anataas ja brukiit.

Looduses on rutiilis alati ligi 15% teiste mineraalide jääke (eriti rauda, kuid ka tantaali, nioobiumi, kroomi ja tina).

Rutiilile on iseloomulik punakaspruun värvus, väga kõrge kaksikmurdumine (0,286...0,296) ja suur tihedus (4,23–5,5 g/cm³).

Rutiil esineb väikeste teradena peamiselt keskmise ja aluselise koostisega tardkivimeis, mõnes moondekivimis, mineraalsetes lõhedes, pegmatiidis ja setetes.[1] Rutiil võib esineda nii eraldi kristallidena kui ka nn rutiili nõeltena, st piklike ja peenikeste kristallidena peamiselt kvartsi kristalli sisemuses. Rutiil on tavaline mineraal liiva raskete mineraalide fraktsioonis ning mõnes kohas rutiili kui titaani toorainet kaevandataksegi liivast. Suurim tootja on Austraalia.[2]

Rutiili nõelad kvartsi kristalli sisemuses.

Rutiil keraamikas[muuda | muuda lähteteksti]

Rutiil on saadaval väga peene ja heleda kaltsineeritud pulbrina, tumeda kaltsineerimata pulbrina ja granuleeritud kujul.

Põletuse lõpus, keraamikaahju jahtumisel, tekitab rutiil glasuuris erinevaid kristalliseerivaid, täpitavaid ja voolavaid efekte ning seda kasutatakse erinevat tüüpi värvilistes glasuurides, et ilmestada nende pinda. Seepärast on rutiil keraamikute hulgas kõrgelt hinnatud ning seda kasutades luuakse kauneid varieeruvaid glasuure.

Rutiilis võib olla erinev kogus rauda ja muid lisandeid, mis tekitavad värvide ja pinnakujunduse muutusi. Rutiilis on just värvivad metalliühendid need, mis tekitavad variatsioone ning rutiili funktsioon glasuurides on enamasti osaliselt või peamiselt värvi andev. Juba 2% rutiili lisamine võib kõrgkuumusglasuuride puhul avaldada märkimisväärset mõju.

Rutiil, olles ka ise kristalliline, julgustab mikrokristallide ja nirede teket glasuuris.

Kuna rutiil sisaldab märkimisväärset rauda, tekitab selle kasutamine koos teiste värvainetega sageli määrdunud tooni või värvimuutusi, eriti kui glasuur on raua olemasolu suhtes tundlik.

Glasuurides võib rutiil olla üsna tundlik hägustajate suhtes. Kummaliselt rutiil ja tina, teine hägustav tegur, võivad tekitada mõningaid väga huvitavaid reaktsioone ning on tavaline, et rutiilglasuurides leidub tina kuni 4%.

Rutiilipulbri värvi järgi võiks arvata, et tegemist on mineraaliga, kuid pulber sisaldab tavaliselt 90% või rohkem titaandioksiidi.

Granuleeritud rutiili kasutatakse mõnikord ka keraamilistes massides ja glasuurides, et luua täpiefekti.

Rutiili kasutatakse ka spetsiaalseteks efektideks pliiglasuurides, kus seda võib olla kuni 15%.

Tinaoksiid peidab täiesti rutiili sinise efekti, see toob välja raua värvi nii massis kui rutiilis endas.

4–8% rutiili lisamine paljudele kõrgkuumusglasuuridele võib muidu igava glasuuri muuta palju huvitavamaks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Perkins, D., Henke, K. R. (2003). Minerals in Thin Section (2. trükk). Prentice Hall. Lk 96. ISBN 0131420151
  2. Klein, C., Hurlbut, C. S. (1993). Manual of Mineralogy (21. trükk). John Wiley & Sons. Lk 382. ISBN 047157452X