Igor Setšin

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Igor Setšin (2009)

Igor Ivanovitš Setšin ( vene keeles Игорь Иванович Сечин; sündinud 7. septembril 1960 Leningradis) on Venemaa riigitegelane ja ärimees, Venemaa suurima riikliku naftakompanii Rosneft president.

Setšinit peetakse Moskva Kremli jõustruktuuride klanni (siloviki) juhiks.[1]

Elukäik ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis koos kaksikõe Irinaga metallurgiatehase tööliste lapsena, lapsepõlv möödus proletaarse linnaosa hruštšovkas. 1977. aastal lõpetas Leningradi 133. keskkooli prantsuse keele süvaõppeklassi. Aastatel 1977–1982 õppis Leningradi Riiklikus Ülikoolis portugali ja prantsuse keele õpetajaks, ülikoolikaaslaste arvates värbas KGB ta 3. või 4. kursusel.[2] Pidi lõpetama ülikooli 1982. aastal, kuid viimasel kursusel komandeeriti portugali keele tõlgiks Mosambiiki, kus käis kodusõda ja valitsusvägesid toetas NSV Liit. 1984. aastal naasis Leningradi ja lõpetas ülikooli portugali ja prantsuse keele õpetaja diplomiga. Samal aastal võeti ajateenistusse Nõukogude armeesse. Pärast väljaõpet Turkmeenias saadeti ta jaanuaris 1985 teenima Nõukogude mereväkke portugalikeelses Angolas, kuhu ta jäi 1986. aastani.[3] Aafrikast naastes asus tööle NSV Liidu Ministrite Nõukogu riikliku välissuhete komiteele alluvas väliskaubanduse assotsiatsioonis Tehnoeksport, mille kaudu NSV Liit tarnis sotsialismi- ja arengumaadele tööstus- ja tehnoloogiaseadmeid.

Seejärel töötas lühiajaliselt Leningradi ülikooli välissuhete osakonnas, mis vastutas ülikooli tudengite ja õppejõudude väljasõitude eest välismaale.

1988–1991 Leningradi linnavalitsuse täitevkomitee ametnik (samal ajal Vladimir Putiniga) välismajandussuhete alal, töötas 1. kategooria spetsialisti ja juhtivinstruktorina. Portugali keele oskajana vastutas suhete eest Leningradi sõpruslinna Rio de Janeiroga. 19911996 töötas Peterburi linnavalitsuses Putini alluvuses.

1996. aasta augustis, kui Putin siirdus tööle Moskvasse Venemaa presidendi ametkonda, võttis ta kaasa Setšini.

1996–1997 Venemaa presidendi administratsiooni välissuhete valitsuse välismaal asuva vara osakonna juhataja asetäitja, 1997–1998 Venemaa presidendi administratsiooni kontrollvalitsuse (juhataja Vladimir Putin) üldosakonna juhataja.

1998. aastal kaitses Peterburi Mäeinstituudis kandidaadikraadi teemal "Nafta ja naftatoodete transiidi investeerimisprojektide majanduslik hindamine (Kiriši-Batareja torujuhtme näitel)".

Alates 1999. aasta augustist Putini sekretariaadi juhataja (algul Venemaa valitsuse esimese aseesimehe ja seejärel valitsusjuhina).[4]

1999–2008 Venemaa presidendi administratsiooni asejuht, nimetati ametisse samal päeval, kui Jeltsin Putinile võimu üle andis – s.o 31. detsembril 1999.[5]

20082012 Venemaa Föderatsiooni asepeaminister. Aastatel 20042011 juhtis Rosnefti direktorite nõukogu ja 2008–2011 Inter RAO UES-i direktorite nõukogu.

Maist 2012 naftafirma Rosneft juhatuse esimees.

Tegevus tippjuhina[muuda | muuda lähteteksti]

Presidendi administratsioonis olles oli ta vastutav president Putini töökohtumiste korraldamise ja kavandamise eest; igal hommikul kohtus ta riigipeaga liftis. Tema ümber koondus mitteametlik rühm julgeolekuametnikke, ametnikke ja ärimehi, kes tundsid Putinit Leningradis. Meedia osutas, et Setšinil oli võimalus panna presidendi lauale kõik, mis tema arvates sobiv. Just presidendi siseringi inimesed - Igor Setšin ja teine ​​presidendi administratsiooni juhi asetäitja Viktor Ivanov - said ettevõtte Jukos kaasomanike tagakiusamise korraldajateks ja aitasid kaasa peaminister Mihhail Kasjanovi tagasiastumisele.[6] Just Setšin esitas Putinile 2003. aasta mais avaldatud riikliku strateegianõukogu aruande "Venemaal valmistatakse ette oligarhilist riigipööret", mis oli rünnak Jukose naftakompanii juhi Mihhail Hodorkovski vastu.

25. märtsil 2004, pärast Putini teiseks ametiajaks valimist, määrati Setšin presidendi abiks - presidendi administratsiooni juhi asetäitjaks. Ta juhtis presidendi kantselei tegevust, presidendi teabe- ja dokumentatsioonitoetuse haldamist, esitas Putinile allakirjutamiseks presidendi dekreetide, korralduste ja juhiste eelnõud ning korraldas ka föderaalseaduste väljakuulutamist, presidendi seadluste ja korralduste ning muude presidendi allkirjastatud dokumentide väljaandmist, koordineeris riigisaladuste kaitsmist, tegi otsuseid personaliküsimustes.

Detsembris 2017 kirjutas Suurbritannia päevaleht Guardian, et Setšin on "Venemaal laialdaselt tuntud, kui mõjukuselt teine mees pärast Vladimir Putinit."[7]

Sanktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

20. märtsil 2014 kehtestasid Ameerika Ühendriigid talle seoses Krimmi annekteerimise toetamisega viisa- ja majandussanktsioonid.[8][9] 28. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle majandus- ja viisasanktsioonid seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Tema Euroopa Liidu riikides olev vara külmutati.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Amsterdam, Robert (23. juuli 2008). "Downgrading the Siloviki". ITAR-TASS: World. Amsterdam&Partners LLP. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2014. Vaadatud 17. juuni 2014.
  2. https://www.lenpravda.ru/digest/federal/268062.html
  3. https://www.vedomosti.ru/library/articles/2012/03/19/pervyj_vozle_putina#cut
  4. https://lenta.ru/lib/14160890/
  5. Игорь Сечин, первый возле Владимира Путина, www.vedomosti.ru, 22 мая 2012
  6. Операция "Чистые головы", www.kommersant.ru, 1.03.2004
  7. Ex-minister's harsh jail sentence sends shockwaves through Russian elite, www.theguardian.com, 15 Dec 2017
  8. Executive Order -- Blocking Property of Additional Persons Contributing to the Situation in Ukraine, March 20, 2014
  9. Announcement Of Additional Treasury Sanctions On Russian Government Officials And Entities, www.treasury.gov, April 28, 2014
  10. Putini oligarhid, pankurid, propagandistid sanktsioonide all., epl.delfi.ee, 1.03.2022

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]