Idaringtee

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Idaringtee kaart
Idaringtee kaart. Roheline tähistab valminud lõike, punane planeerimisel olevaid lõike.
Tartu Idaringtee ehitus, vaade piki Ringtee tänavat, veebruar 2013
Tartu Postimaja liiklussõlme ehitustööde ajal, veebruar 2013
Puurvaiade puurimine Emajõe silla ettevalmistustöödel, veebruar 2013

Idaringtee on Tartu linnast idapoolseks ümbersõiduks kavandatav tänav, mis ühendaks linna idaservas Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed Jõhvi–Tartu–Valga maanteega. Idaringtee eesmärk on suunata suurem osa transiitliiklusest Tartu kesklinnast mööda, millega väheneb kesklinna liikluskoormus. Projekt tervikuna hõlmab nelja omavalitsust: Tartu linn, Tartu vald, Luunja vald ja Kambja vald.[1]

Idaringtee projekt on jagatud neljaks ehitusalaks. Valminud on Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ja Tartu–Räpina–Värska maantee vahele jäävad kolm esimest ehitusala. Neljanda ehitusala, mis looks ühenduse Jõhvi-Tartu-Valga maanteega, ehituse aeg ei ole teada.[2]

Esimene ehitusala[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene ehitusala kulgeb Võru ja Ringtee tänava ristmikust kuni Turu tänaval asuva Tartu vanglani. Kahe kilomeetri pikkusel lõigul on kummaski suunas kaks sõidurada. Välja ehitati ka Võru tänava eritasandiline ristmik koos rampide ja viaduktiga, Jalaka ja Tähe tänava fooriristmikud, kergliiklusteed, tänavavalgustus ja sademeveekanalisatsioon.[3]

Algselt ehitushanke 18,4 miljoni euro suuruse pakkumisega võitnud ehitusfirma Nordecon teatas 3. aprillil 2012, et ei sõlmi siiski Tartuga Idaringtee ehituslepingut, sest pakkumuse jõusoleku tähtaeg oli möödas. Tartu ja Nordeconi esindajate hinnangud tähtaja möödumise põhjustele ja olulisusele lahknesid.[4] Nordecon soostus sõlmima lepingu, kui majandusministeerium ja Tartu linn olid jõudnud ühisele seisukohale, et ühishankes ei saa ehitaja sõlmida lepingut vaid ühe hankeosa asjus, ning kui tuleb otsida uus ehitaja, nõutakse hinnavahe Nordeconilt sisse.[3]

Ühishanke teise osa moodustas Postimaja liiklussõlme ehitus, mille kohta oli Nordecon Idaringtee vaidluse ajaks juba allkirjastanud 19,37 miljoni euro suuruse lepingu maanteeametiga.[5]

Esimene ehituala avati liiklusele 22. novembril 2013.[6] Lõplik valmimistähtaeg oli 2014. aasta jaanuari lõpp.

Teine ehitusala[muuda | muuda lähteteksti]

Teine ehitusala ulatub Tartu vangla juurest Lammi teeni.[7] Ehitusala pikkus on 2,9 kilomeetrit. Tööde hulka kuulus Ihaste silla ehitamine üle Emajõe, Ihaste ja Ropka tööstusrajooni vahele. Lisaks sillale ja teele ehitati välja ka Ihaste eritasandiline riste ning Lammi tänava ringristmik.[8]

Esimene leping Idaringtee asjus sõlmiti 2012. aasta 9. aprillil, selle järgi teeb teise ehituslõigu ehitusjärelevalvet Teede Tehnokeskus.[7] Algul lükkas linn Teede Tehnokeskuse pakkumise küll hinna tõttu tagasi, ent kui firma linna kohtusse kaebas, tühistas linnavalitsus erakorralisel istungil teise hanke ning tunnistas võitjaks ikkagi Teede Tehnokeskuse. Idaringtee eelarves oli järelevalvekuludeks ette nähtud 626 400 eurot, Teede Tehnokeskuse pakkumine oli 475 186 eurot.[9]

Ala ehitamiseks ja projekteerimiseks tegid ühispakkumise TREF, Teede REV-2, Lemminkäinen Eesti, K-Most, Toner-Projekt ning Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo.[7] Pakkumise hind oli 27 391 836 eurot, ehitusleping sõlmiti 17. aprillil 2012.[10]

Idaringtee teine ehitusala koos Ihaste sillaga avati liikluseks 2. veebruaril 2015.[8]

Kolmas ehitusala[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmas ehitusala ühendab Lammi tänava liiklusringi Tartu–Räpina–Värska maanteega. Lõigu pikkus on 1,6 kilomeetrit. Soojuse teele rajati eritasandiline liiklussõlm. Lisaks ehitati kaks viadukti kergliikluse tarvis.[11]

Projekteerimise ja ehitamise riigihanke võitsid aktsiaseltsid TREF ja Baumost. Ühispakkumuse hind oli 7 433 844 eurot.[11]

Idaringtee kolmanda ehitusala lepingujärgne valmimistähtaeg oli 18. juuli 2018.[12]

Neljas ehitusala[muuda | muuda lähteteksti]

Neljas ehitusala on umbes kuue kilomeetri pikkune teelõik, mis enamjaolt kulgeks läbi Tartu valla territooriumi, ühendades omavahel Tartu–Räpina–Värska maantee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee. Kuna projekti ei ole aastateks 2020-2030 kavandatud riiklikus teehoiukavas, siis pole teada ka ehituse toimumisaeg.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Idaringtee eelprojekt ja keskkonnamõju hindamise koondaruanne
  2. 2,0 2,1 Jane Saluorg. "Tartu põhjapoolset ümbersõitu selle kümnendi kavades ei ole". ERR, 19. mai 2020. Vaadatud 22.05.2020.
  3. 3,0 3,1 "Nordecon siiski allkirjastas Tartu Idaringtee ehituslepingu". Postimees, 26. aprill 2012. Vaadatud 22.05.2020.
  4. Jüri Saar. "Nordecon ei sõlmi Tartu Idaringtee lepet". Postimees, 3. aprill 2012. Vaadatud 22.05.2020.
  5. "Postimaja sõlme leping jääb jõusse". Postimees, 5. aprill 2012. Vaadatud 22.05.2020.
  6. Risto Mets. "Pildid: Tartus avati suur liiklussõlm". Postimees, 22. november 2013. Vaadatud 22.05.2020.
  7. 7,0 7,1 7,2 Jüri Saar. "Esimene Tartu Idaringtee leping sai allkirjad". Postimees, 10. aprill 2012. Vaadatud 22.05.2020.
  8. 8,0 8,1 "Ihaste sild avatakse Tartu rahu aastapäeval". ERR, 19. jaanuar 2015. Vaadatud 22.05.2020.
  9. Jüri Saar. "Linn jõustas tühistatud hanke ja tühistas uue hanke". Postimees, 27. märts 2012. Vaadatud 22.05.2020.
  10. Jüri Saar. "Tartu ringtee silla ehitusleping sai allkirjad". Postimees, 18. aprill 2012. Vaadatud 22.05.2020.
  11. 11,0 11,1 Jüri Saar. "Idaringtee ehitaja tahaks jõuluks koju jõuda". Postimees, 26. juuni 2017. Vaadatud 22.05.2020.
  12. "Video: Tartu linna idapoolne ümbersõidutee on valmis". Postimees, 31. juuli 2018. Vaadatud 22.05.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]