Atalanta
See artikkel on kirjutatud vanakreeka mütoloogia tegelase kohta; NATO sõjalise operatsiooni kohta Somaalia piraatide vastu vaata artiklit Operatsioon Atalanta; asteroidi kohta vaata artiklit 36 Atalanta; teiste tähenduste kohta vaata Atalanta (täpsustus) |
Atalanta (kreeka keeles 'tasakaalus') oli vanakreeka mütoloogia tegelane, naiskütt. On ka väidetud, et oli kaks samanimelist tegelast; sel juhul on tähelepanuväärne, et mõlemad tahtsid minna argonautide retkele, mõlemad võtsid osa Kalydoni metsseajahist, mõlemad abiellusid mehega, kes võitis neid võidujooksus, ja mõlemad muudeti emalõviks. Seetõttu käsitleb see artikkel neid kui üht inimest.
Atalanta oli Teebas asuva Orchomenose linna valitseja Schoineuse ja tema naise Klymene (keda ei tohi ära segada teiste samanimelistega) tütar.
Schoineus tahtis saada poega ja kui sündis tütar Atalanta, oli ta sellest nii pettunud, et käskis ta metsa surema jätta. Tüdruk jäi ellu, sest Artemis saatis tema juurde emakaru, kes hakkas tema eest hoolitsema, valvas, toitis ja soojendas teda. Pärast leidsid Atalanta jahimehed ja kasvatasid ta üles. Võib-olla sellepärast on tema isaks nimetatud ka Iasost. Atalantast kasvas julge ja teovõimas tüdruk. Kütina oli ta paljudest üle.
Ükskord märkasid teda metsas kaks kentauri Hylaeus ja Rhaecus, kes poolhobustena olid inimestest märksa kiiremad ja vastupidavamad, ja hakkasid teda taga ajama. Atalanta ei hakanud eest ära jooksma, vaid laskis mõlemad vibust maha.
Atalanta tahtis minna argonautide retkele, kuid Iason lükkas ta tagasi, sest ta oli naine.
Peliase mälestusvõistlustel maadluses alistas Atalanta Peleuse, kellest pärastpoole sai Achilleuse isa.
Artemis saatis Kalydoni maad rüüstama hiigelmetssea, et karistada kuningas Oineust, kes oli unustanud talle lõikuse ajal uudsevilja ohverdada. Siga tappis ka üksikud jahimehed ära. Sellepärast kutsus Oineus kokku Kreeka vapraimad kütid. Kokku tuli hulk kangelasi, sealhulgas argonaute. Tuli ka Atalanta, kellesse Oineuse poeg Meleagros esimesest pilgust armus. Ent Atalanta suhtus temasse kui pelgalt sõpra, sest ei tahtnud kunagi abielluda. Kõik ei tahtnud Atalantat jahile kaasa võtta, sest ta oli naine, ent Meleagros käis neile peale, kuni neiugi kampa võeti.
Kult leiti üles ja piirati sisse, kuid too ründas meestesumma ja tappis Heraklese poolvenna Iphiklese ja Meleagrose venna Toxeuse, enne kui kaaslased appi jõudsid. Eurytion sai surma Peleuse halvasti sihitud odast.
Esimesena tabas looma Atalanta nool. Seejärel ründas haavatud kulti Meleagros ja läbistas tolle südame. Vastavalt tavale sai Atalanta kuldi naha ja Meleagros ülejäänud looma.
Selle otsusega ei olnud rahul mõlemad Meleagrose onud, tema ema Althaia vennad Eurypylos ja Plexippos. Nad ütlesid, et Meleagrosel pole õigust trofeed kellelegi kinkida ja et Atalantale ei tohi seda anda. Nad tahtsid nahka endale. Seepeale tappis Meleagros onud.
Kui Althaia oma vendade surmast kuulis, otsustas ta, et tema poeg on hulluks läinud, nähtavasti armastusest vääritu naise vastu. Ta võttis puuhalu, milles peitus Meleagrose elu, ja põletas selle ära. Meleagros suri, kuid ka Althaia tappis enese.
Seejärel sai Atalanta teada, kes on tema vanemad, ja läks nende juurde elama. Schoineus ei olnud enam selle vastu, sest see tütar oli poega väärt. Pealegi pole teada, et tal oleks teisi lapsi olnud.
Atalantal käis palju kosilasi. Et neist vabaneda, kuulutas ta, et abiellub ainult sellega, kes võidab teda jooksus. Keegi ei võitnud. Lõpuks tuli kosilane, kelle nimi oli Hippomenes, mõne allika järgi Melanion. Ta palus abi Aphroditelt, sest teadis, et ausal teel võita ei suuda, ja jumalanna andis talle kolm kuldõuna hesperiidide aiast. Ükski surelik ei jäänud õunte ilu vastu ükskõikseks.
Atalanta andis kosilastele väikese edu ja kui ta mehele järele jõudis, oli too kaotanud. Ta jõudis ka Hippomenesele järele, kuid too pillas neiu jalge ette õuna. Atalantal kulus ainult mõni hetk selle üleskorjamiseks. Teise õuna poetas noormees raja kõrvale. Neiu korjas ka selle üles. Kui ta kolmandat korda järele jõudis, viskas noormees õuna juba rajast eemale. Atalanta ei suutnud vastu panna ja jooksis õuna järele. Seda vahet ta enam tasa teha ei suutnud ning Hippomenes jõudis esimesena lõputähiseni. Nad abiellusid ja said poja Parthenopaiose, kes osales sõjakäigul Seitse Teeba vastu.
Zeus muutis Atalanta ja Hippomenese lõvideks Kybele templis seksimise pärast. Lõvidena vedasid Atalanta ja Hippomenes Kybele kaarikut.
Jakob Jordaens, Nicolas Poussin, Guido Reni ja Peter Paul Rubens on loonud Atalantast maali. Algernon Swinburne kirjutas temast tragöödia ja Georg Friedrich Händel ooperi (1736).
Atalanta järgi on nimetatud Atlanta linn USA Georgia osariigis.
Asteroid 36 Atalanta on samuti tema järgi nimetatud.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Atalanta |