Huvide konflikt

Allikas: Vikipeedia

Huvide konflikt on ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist. Ametiisikul või tema lähedasel on isiklik huvi otsuses või toimingus, mida ta ise peab tegema või mida ta saab mõjutada.[1]

Huvide konflikti probleem on oluline nii eraettevõtluse kui ka avalike teenistujate jaoks. Riigi seadused ja ettevõtte eeskirjad nõuavad huvide konfliktide lahendamist.[2]

Sõna konflikt on tulnud ladina keelest. See tähendab kokkupõrget: saabub hetk, kui kaks või enam kogukonna või rühma liiget hakkavad esitama nõudeid sama objekti kohta. Selle tulemusel vaadatakse läbi kõigi selles olukorras osalejate huvid. Huvide konflikt on mõnikord teistele selgelt nähtav. See võib oluliselt kahjustada inimese või organisatsiooni mainet.[3]

Huvide konfliktide liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsiooniline huvi[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsiooniline huvide konflikt tekib siis, kui muud tüüpi tegevuste või suhete tõttu ei ole organisatsioon võimeline erapooletult teenuseid osutama, on rikutud või võidakse rikkuda organisatsiooni objektiivsust talle pandud ülesannete täitmisel või kui sellel organisatsioonil on liiga suured konkurentsieelised.[4]

Isiklik huvi[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklik huvide konflikt on olukord, kus inimese isiklikud huvid (näiteks töösuhted väljaspool asutust-ettevõtet või isiklikud rahalised varad) satuvad olemasolevate tööülesannete täitmisega reaalsesse või kujuteldavasse konflikti.[4]

Huvide konflikti vastu võitlemise viisid[muuda | muuda lähteteksti]

Ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Huvide konfliktide ennetamine on kõige tõhusam viis selliste korruptsiooniilmingute vastu võitlemiseks. Sellise meetodi näide on ametisse nimetatud riigiametniku keeldumine omandada osa ettevõtte kapitalist.[2]

Avalikustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Riigiteenistujad peavad regulaarselt deklareerima oma vara ja sissetulekut. See võimaldab neil huvide konflikti tuvastada ja seda vältida.[2]

Vabatahtlik osalemisest keeldumine[muuda | muuda lähteteksti]

Vabatahtlik osalemisest keeldumine tähendab konflikti tekkimisega seotud otsustusprotsessis keeldumist. Sellise tegevuse võivad esile kutsuda üldised eetilised kaalutlused, kutse-eetika ja ettenähtud seadusandlikud aktid.[2]

Korruptsioonivastaste organisatsioonide ja kollegiaalsete organite tehtav järelevalve[muuda | muuda lähteteksti]

Avaliku teenistuse süsteemi kuulub komisjon, kes järgib avalikust teenistujast ametniku käitumise nõudeid ja lahendab huvide konflikti. Paralleelselt tegutsevad sõltumatud korruptsioonivastased organisatsioonid, kes esindavad ühiskonna huve ja jälgivad huvide konflikti tekkimist.[2]

Huvide konflikti juhtumeid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrvaltöö tegemine[muuda | muuda lähteteksti]

Isikul on õigus tegeleda mis tahes muu tegevusega, mis jääb väljapoole tema ametliku võimu ulatust (näiteks ettevõtjaga sõlmitud tööleping, juriidilise isiku juhtorgani liige või kontroll juriidilise isiku üle), kui see pole seadusega keelatud ja sellele ei kehti tegevuspiirangud. Näiteks võib ametniku puhul kõrvatöö olla piiratud, kui see võtab ametnikult liiga palju aega ja seetõttu kannatab ametikohustuste täitmine või näiteks öise kõrvaltegevuse tõttu, mis ei võimalda ametnikul puhata. Samuti ei tohiks ametnik tegeleda abitegevustega, mis seavad ta pidevasse huvide konflikti või takistavad muul viisil tööülesannete nõuetekohast täitmist, näiteks jälgides ettevõtet, mille juhatuse liikmeks ta kavatseb saada.[5]

Koolitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Isikul ei tohi saada sissetulekut teisesest tegevusest, kui seesama tegevus on osa tema tööülesannetest. Keeld ei kehti teadusliku ja pedagoogilise tegevuse kohta õppeasutuses, kus Isikul teatas õppeasutuse juhile. Näiteks kui koolitustegevus sisaldub ametniku ametijuhendis ja on otseselt seotud tema tööülesannetega, tuleks koolitust korraldada põhipalga eest. Sageli hõlmavad ametijuhendid ametniku kohustust tutvustada oma tegevusala või järelevalve tegijate kohustust levitada oma valdkonnas ohutusteavet, mis nõuab põhikoolitust ja teavitustegevust. Samal ajal paneb selline koolitus ametnikele suure koorma ja nende põhiülesannete täitmiseks ei pruugi olla aega. Üks lahendusi on asutuseväliste koolitajate koolitamine: eksperdid õpetatakse välja kohapeal. Kui koolitus ja teavitustegevus on ametniku jaoks lisatöö, mis ei kajastu tema ametijuhendis ja põhipalgas, peab ametniku otsene juhendaja otsustama, kas sellist tööd makstakse, vähendatakse muude kohustuste alusel jne. See sõltub näiteks koolitustegevuse lisakoormusest, samuti ametniku vajadusest ja asendamisest.[5]

Töökoha vahetus: järelevalvatava juurde tööle[muuda | muuda lähteteksti]

Isikul ei saa ühe aasta jooksul saada selle ettevõtte aktsionäri ega nõukogu liiget, mille üle ta viimase aasta jooksul otsest või pidevat järelevalvet viis ellu. Erandjuhtudel võib kohaliku omavalitsuse suuruse, ametikohtade laadi või nõuetele vastavate isikute vähesuse tõttu volitada ametisse nimetama õigustatud isiku. Ainuõigus antakse välja haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. Aga piirang kehtib ainult ametnike ja ainult nende juhtumite kohta, kus järelevalvet viidi ellu vahetult ja pidevalt (s.o mitte ühekordse vaatlusena, vaid süsteemse tegevusena).[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Justiitsministeerium. "Korruptsioonivormid ja näited. Huvide konflikt".{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 ООО "Терра" (2017). "Все что мы знаем о конфликте интересов". Vaadatud 01.10.2019.
  3. A. Aadarova (2019). "Урегулирование личных конфликтов интересов в банке". Vaadatud 05.10.2019.
  4. 4,0 4,1 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (2014). "Консультации и рекомендации по этическим вопросам". Vaadatud 01.10.2019.
  5. 5,0 5,1 5,2 Justiitsministeerium (2013). "Huvide konflikti juhtumeid ja lahendusi". Originaali arhiivikoopia seisuga 9.10.2019. Vaadatud 09.10.2019.