Huvide konflikt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Huvide konflikt on olukord, kus inimese isiklikku huvi võib mõjutada otsustusprotsess ja seega kahjustada ettevõtte või töötaja tööandjaks oleva ettevõtte huve.[1]

Huvide konflikti probleem on oluline nii eraettevõtluse kui ka avalike teenistujate jaoks. Siseriiklikud seadused ja ettevõtte eeskirjad nõuavad huvide konfliktide lahendamist.[2]

Konflikt tuli meile ladina keelest. See tähendab ,,kokkupõrget”: saabub teatud hetk, kui kaks või enam kogukonna või rühma liiget hakkavad esitama nõudeid sama objekti suhtes. Selle tulemusel vaadatakse läbi kõigi selles olukorras osalejate huvialad. Huvide kompleks asub mõnikord sõna otseses mõttes pinnal ja on teistele selgelt nähtav. Need pole vähem tõsised probleemid. See võib oluliselt kahjustada inimese või organisatsiooni mainet. [3]

Huvide konfliktide liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsiooniline huvi[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsiooniline huvide konflikt tekib siis, kui muude tüüpide tegevuste või suhete tõttu ei ole organisatsioon võimeline erapooletult teenuseid osutama, on rikutud või võidakse rikkuda organisatsiooni objektiivsust talle pandud ülesannete täitmisel või kui sellel organisatsioonil on liiga suured konkurentsieelised.[4]

Isiklik huvi[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklik huvide konflikt on olukord, kus inimese isiklikud huvid (näiteks töösuhted väljaspool organisatsiooni või isiklikud rahalised varad) satuvad olemasolevate tööülesannete täitmisega reaalsesse või kujuteldavasse konflikti.[4]

Huvide konflikti vastu võitlemise viisid[muuda | muuda lähteteksti]

Preventiivne meetod[muuda | muuda lähteteksti]

Huvide konfliktide ennetamine on kõige tõhusam viis selle korruptsiooni ilmingute vastu võitlemiseks. Sellise meetodi näide on ametisse nimetatud riigiametniku keeldumine saada osa ettevõtte kapitalist.[2]

Avalikustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Riigiteenistujad peavad regulaarselt deklareerima oma vara ja sissetulekut. See võimaldab neil huvide konflikti tuvastada ja seda vältida.[2]

Vabatahtlik osalemisest keeldumine.[muuda | muuda lähteteksti]

See tähendab huvide konflikti tekkimisega seotud otsustusprotsessis osalemisest vabatahtlikku keeldumist. Üldised eetilised kaalutlused, kutse-eetika ja ettenähtud seadusandlikud aktid võivad sellise tegevuse esile kutsuda.[2]

Korruptsioonivastaste organisatsioonide ja kollegiaalsete organite teostatav järelevalve[muuda | muuda lähteteksti]

Avaliku teenistuse süsteemis on komisjon, kes järgib avalike teenistujate ametniku käitumise nõudeid ja lahendab huvide konflikti. Paralleelselt tegutsevad sõltumatud korruptsioonivastased organisatsioonid, kes esindavad ühiskonna huve ja jälgivad huvide konflikti tekkimist.[2]

Huvide konflikti juhtumeid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrvaltöö tegemine[muuda | muuda lähteteksti]

Ametnikul on õigus tegeleda mis tahes muu tegevusega, mis jääb väljapoole tema ametliku võimu ulatust (näiteks ettevõtjaga sõlmitud tööleping, juriidilise isiku juhtorgani liige või kontroll juriidilise isiku üle), kui see pole seadusega keelatud ja sellele ei kehti tegevuspiirangud. Näiteks võib ametniku puhul kõrvatöö olla piiratud, kui see võtab ametnikult liiga palju aega ja seetõttu kannatab ta ametialaste kohustuste rikkumise või näiteks öösel kõrvaltegevuse tõttu, mis ei võimalda ametnikul puhata. Samuti ei tohiks ametnik tegeleda abitegevustega, mis seavad ta pidevasse huvide konflikti või takistavad muul viisil tööülesannete nõuetekohast täitmist, näiteks jälgides ettevõtet, mille juhatuse liikmeks ta kavatseb saada.[5]

Koolitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ametnik ei saa sissetulekut oma teisesest tegevusest, kui see sama tegevus on osa tema tööülesannetest. Keeld ei kehti teadusliku ja pedagoogilise tegevuse kohta õppeasutuses, kus ametnik teatas asutuse juhile. Näiteks kui koolitustegevus on ametniku ametijuhendisse lisatud tegevus, mis on otseselt seotud tööülesannetega, tuleks koolitust läbi viia põhipalga eest (näiteks ei peaks eelnõustaja seda lisatasu eest tutvustama). Sageli hõlmavad ametijuhendid ametniku kohustust tutvustada oma tegevusala või inspektorite kohustust levitada oma valdkonnas ohutusteavet, mis nõuab põhikoolitust ja teavitustegevust. Teisest küljest paneb selline koolitus ametnikele suure koorma ja nende põhiülesannete täitmiseks ei pruugi olla aega. Üks lahendusi on välistreenerite koolitamine: koolitatakse spetsialiste kohapeal. Kui koolitus ja teavitustegevus on ametniku jaoks lisatöö, mis ei kajastu tema ametijuhendis ja põhipalgas, peab ametniku otsene juhendaja otsustama, kas sellist tööd makstakse, vähendatakse muude kohustuste alusel jne. See sõltub näiteks koolitustegevuse lisakoormusest, samuti ametniku vajadusest ja asendamisest.[5]

Töökoha vahetus: järelvalvatava juurde tööle[muuda | muuda lähteteksti]

Ametnikust ei saa ühe aasta jooksul saada selle ettevõtte aktsionäri ega nõukogu liiget, kelle üle ta viimase aasta jooksul otsest või pidevat järelevalvet teostas. Erandjuhtudel võib kohaliku omavalitsuse suuruse, ametikohtade laadi või nõuetele vastavate isikute vähesuse tõttu volitada ametisse nimetama õigustatud isiku. Ainuõigus antakse välja haldusmenetluse seaduses ettenähtud viisil. NB! Piirang kehtib ainult ametnike ja ainult nende juhtumite kohta, kus järelevalvet teostati vahetult ja pidevalt (s.o mitte ühekordse ühekordse vaatlusena, vaid süsteemse tegevusena).[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Justiitsministeerium. "КОНФЛИКТ ИНТЕРЕСОВ". 2013. Vaadatud 01.10.2019.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 ООО "Терра". "Все что мы знаем о конфликте интересов". 26.12.2017. Vaadatud 01.10.2019.
  3. A. Aadarova. "Урегулирование личных конфликтов интересов в банке". 2019. Vaadatud 05.10.2019.
  4. 4,0 4,1 Ühinenus Rahvaste Organisatsioon. "Консультации и рекомендации по этическим вопросам". 2014. Vaadatud 01.10.2019.
  5. 5,0 5,1 5,2 Justiitsministeerium. "Huvide konflikti juhtumeid ja lahendusi". 2013. Vaadatud 09.10.2019.