Horrea Galbae
Horrea Galbae nime kandis antiikaegse Rooma lõunaosas olnud ladude (horreumide) kompleks, mis asus Aventinuse künka lõunapoolse otsa ja prügimäe Monte Testaccio vahel (Augustuse aegse Rooma 13. regiones, mis kandis nime Aventinus). Ladude kogupikkus oli märkimisväärne ja need võisid ulatuda isegi nii kaugele kui Porta Ostensis idas ja Tiberi (nüüdse Tevere) kaldal asuv portikus Porticus Aemilia. Horreumid ehitati tõenäoliselt kohta, kus enne seda asus väljapaistvale Sulpicii Galbae (ka Galbana, Galbiana, Galbes jne) ülikuperele, kuhu kuulus ka hilisem keiser Galba, kuulunud villa.[1]
Ladudekompleksi ees seisis Servius Sulpicius Galba hauakamber; tõenäoliselt oli tegemist aastal 108 eKr konsuliks olnud Servius Sulpicius Galba hauaga, mitte tema samanimelise isa Servius Sulpicius Galba hauaga. Ladude rajamise aeg ei ole teada, kuid oletatakse, et see toimus mõni aeg peale hauakambri ehitamist ehk see võis toimuda 1. sajandil eKr. Lähtuvalt Rooma nimetraditsioonist tunti ladusid tõenäoliselt algselt Sulpicia suguvõsa järgi nimega "Horrea Sulpicia", kuid need said keiser Galba ajal oma hilisema nimekuju.[1]
Arheoloogilised väljakaevamised ja massiivse marmorist kaardi Forma Urbis Romae säilinud osad näitavad, et Horrea Galbae koosnes kolmest paralleelsest ristkülikukujulisest hoovist, millest igaüht ümbritsesid kaupluste (tabernae) sammastikud või kaarkäigud ja millest igaühel oli üks lühemal küljel asuv sissepääs. Ladusid tarvitati lisaks ühiskondlikule teraviljavarule (annona publica) ka oliiviõli, veini, toiduainete, rõivaste ja isegi marmori hoiustamiseks.[1] Horrea Galbae oli ülisuur ka kaaskaasaegsete standardite järgi, sest ainuüksi hoone esimene korrus koosnes 140 ruumist, mille pindala oli umbes 21 000 m².[2]
Arvatakse, et laokompleksiga oli seotud ka lao taga asunud üks antiikaja suurimaid prügimägesid Monte Testaccio. Kaugelt Hispania Baetica provintsist (tänapäeva Hispaania aladelt) imporditud oliiviõli tühjendati ilmselt horreumis mahukatesse konteineritesse ja nõud, millega õli Roomasse toodi, purustati ja visati Monte Testaccio mäkke. Rooma sisse veetud õli kogust saab oletada selle järgi, et oletatavasti sisaldab mägi vähemalt 53 miljoni oliiviõli vedamiseks kasutatud amfora jääke. Nendega toodi Rooma ligikaudu 6 miljardit liitrit õli.[3]
Horrea Galbae kompleksist on väga vähe säilinud. Arheoloogid on leidnud ilmselt 1. sajandist pärinevaid müüre ja tellisehitusi ning järgmisel sajandil valitsenud Hadrianuse valitsemisajast pärinevate kirjadega suuri pliitorusid.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Lawrence Richardson. "A New Topographical Dictionary of Ancient Rome", lk 193. JHU Press, 1992. ISBN 0-8018-4300-6.
- ↑ David Stone Potter, D. J. Mattingly. "Life, Death and Entertainment in the Roman Empire", lk 180. University of Michigan Press, 1999. ISBN 0-472-08568-9.
- ↑ Bryan Ward-Perkins. "The Fall of Rome: And the End of Civilization", pp. 91-92. Oxford University Press, 2005. ISBN 0-19-280728-5.