Appaloosa hobune

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Appaloosa hobune

Appaloosa on hobusetõug, mida peetakse Ameerika vanimaks[1]. Appaloosa hobused pärinevad Palouse'i maakonnast Ameerika Ühendriikide loodeosast Palouse'i jõe ümbrusest.[2]

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Kromanjoonlaste hobuseid kujutavate kiviaja koopajoonistuste põhjal saab väita, et leoparditäpilist mutatsiooni põhjustav geen on väga vana. Konkistadoorid viisid täpilise hobuse geeni mõlemale Ameerika mandrile. Nez percé (omanimetus nimiipuu) indiaanihõim tegeles selektiivse aretusega ning jälgis rangeid reegleid, et toota parimaid tõuloomi[1] Tänapäeval on Appaloosa hobuseid aretatud nii Ameerika Ühendriikide kui ka Kanada lääneosas. Alberta provintsis on neid aretanud krii-indiaanlased.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmetu pea, teravad lühikesed kõrvad, ergas ja uudishimulik pilk. Kere ja kael lihaseline, jõuline tagaosa, arenenud jalad. Turjakõrgus 147–158 cm.[1].

Seda tõugu hobuste värvus võib olla väga mitmekesine:

  • Valge vaip - Valge laudjas, nimme, mujal tume põhivärv.
  • Täpiline - Tumedad või valged täpid kehal.
  • Kirju vaip - Kombinatsioon eelmisest kahest.
  • Kimmel vaip - Osaliselt kimmel, valge laudja ja nimmepiirkonnaga.
  • Kimmel vaip täppidega - Ülalkirjeldatud täppidega.
  • Leopard - tume ja valged täpid.
  • Lumehelves - Nimmel ja laudjal on heledad täpid.
  • Härmatis - tumedal põhjal on väikesed valged täpid.[1]

Appaloosal on elavate, väljendusrikaste silmadega pea. Kõrvad on väikesed ja teravaotsalised nagu kõikidel Ameerika hobustel.Tal on kauni kujuga kael ja lai rind. Laudjas on ümar ja võimas ning sabahoid kõrge. Lakk ja saba on küll õhukesed, kuid ebatavaliselt siidjad.

Lisaks iseloomulikule värvusele on sel tõul veel kolm omadust:

  • Nahk karva all on roosade laikudega.
  • Kapjadel heledad püsttriibud.
  • Nähtavad silmavalged ehk skleerad.

Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Peetakse suurepärasteks universaalhobusteks. Iseloomult on appaloosa hobused vastupidavad, visad, sõnakuulelikud, abivalmid ja heasüdamlikud. Nad on kiired, hea hüppevõimega ja vähenõudlikud. Populaarne lääneratsutamise hobune, eriti vesternratsutamise aladel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Fitzpatrick, Andrea. Hobusetõud. Tallinn: Sinisukk, 2008.
  2. Hermsen, Josée. Hobuste entsüklopeedia. Tallinn: Sinisukk, 2006.