Hollandi soojavereline hobune

Hollandi soojavereline hobune
Algkeeles	Koninglijk Warmbloed Paard Nederland
Teised nimed	KWPN
Päritolu
Riik/piirkond	Holland
Välimus
Värvused	enamasti must, pruun, kõrb, raudjas, hall vôi kirju (tobiano variant), ka muud värvused on võimalikud

Tuntud Hollandi soojavereline: Moorlands Totilas

Hollandi soojavereline hobune, lühendina KWPN (hollandi keeles Koninglijk Warmbloed Paard Nederland – 'kuninglik Hollandi soojavereline hobune'), on ratsaspordi hobuste tõug ja tõuraamat Hollandis.

KWPN-i tõuraamat on jaotatud nelja ossa:

• takistussõiduhobused;
• koolisõiduhobused;
• rakendussõiduhobused;
• Gelderlandi hobused.

Ajalugu

1887. aastal hakati Hollandis soojaverelisi hobuseid registreerima. Sellest ajast peale märgiti kõik sündinud varsad raamatutesse. Alguses oli küll palju tõuraamatuid, mis mõnel määral rivaalitsesid. Kuna ühine koostöö hobuste aretamisel on lihtsam, hakkasid eri tõuraamatud siiski ühinema. Nii jäigi neid kõigest kaks: NWP ja VLN. Aastal 1970 ühinesid needki kaks ja ühiseks nimeks sai WPN. Kui 1988. aastal oli Hollandis soojavereliste hobuste registreeritud aretamise 100. juubel, lisas kuninganna Beatrix WPNi ette tiitli "kuninglik". Sellest alates on tõuraamatu ametlik nimi KWPN.

Aretamise suunda on aastate jooksul pidevalt vahetatud tulenevalt hobuste kasutamise vajadustest. Alguses oli vaja hobuseid talutöödeks. Olenevalt piirkonnast võisid hobused erineda kehaehituse poolest.

Pärast Teist maailmasôda hakkas ratsasport populaarsemaks muutuma ja selleks oli vaja teist sorti hobuseid kui talupoja vankri ette. Siis hakati Hollandi soojaverelist tõugu Inglise täisvereliste, Prantsuse ja Saksa soojavereliste täkkudega modernsemaks muutma. Välimus, liikumine ja ka päritavate vigade puudumine on selles tõuraamatus aretushobuste valimisel alati väga tähtsal kohal olnud.

Välislingid

• Ants Põldoja "Hobuse tõugu silmaga ei erista" Õhtuleht, 15. juuli 2006