Hinge surematus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hinge surematus on mitmes usundis, sealhulgas enamikus kristluse ja islami vooludes oluline kontseptsioon, mille kohaselt on inimesel lisaks maisele, ainelisele ja surelikule kehale ka mittemateriaalne hing, mis jätkab eksistentsi pärast inimese surma. Surematu hing mängib olulist rolli ümbersündide ja surnust ülestõusmisega seotud uskumustes, samuti surmajärgse jumaliku kohtumõistmise, karistuste ja autasude asjus.

Hinge osaline või täielik surematus on levinud ka mitmetes polüteistlikes usundites, näiteks Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia usundeis.

Roomakatoliku kirik kuulutas hinge surematuse eitamise tõsiseks ketserluseks viiendal Lateraani kirikukogul 1513. aastal.