Hillar Lehari

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hillar Lehari (kuni Teise maailmasõja lõpuni Hillar Äro, 9. september 1915 Tartu või Raadi vald, Tartumaa[1] - 16. märts 1999 Strasbourg) oli "Johan Laidoneri päeviku" tõenäoline autor.

2. juulil 1934 varastas ta Tallinna katoliku kirikust neli küünlajalga, mille eest teda karistati kaheksakuise vangistusega.[2] Veel oli ta enda andmeil (kirjad Friedebert Tuglasele 8. augustist 1938 ja Eduard Hubelile 19. jaanuarist 1939) vanglas pettuse eest aastail 1937–1938 ja soovis seejärel alata "uut, puhtamat ja säravamat elu.[3]" Enda hilisemal väitel oligi ta sel ajal hoopis Centumi klubi "käsundusatašee".

Tema elulugu on teada tema enda poolt avaldatud kujul. Nime 'Hillar Lehari' olevat ta endale võtnud pärast Teist maailmasõda. Ta olevat olnud Johan Laidoneri venna Peeter Laidoneri poeg ja Hugo Bernhard Rahamäe ning Georg Vesteli sugulane. Ta olevat õppinud Berliini, Grazi ja Berni ülikoolides ja olnud Centumi klubi käsundusatašee. Pärast sõda elas ta Saksamaal ja Prantsusmaal.

"Johan Laidoneri päevik" olevat sisaldanud üle 2000 lehekülje ja Johan Laidoner olevat seda pidanud Vabadussõja lõpust kuni 22. juunini 1940. Siis andnud Hugo Bernhard Rahamägi, Hillar Lehari, Aleksei Kruszewski ning Peeter Kann päevikule allkirjad, kusjuures Laidoner avaldanud soovi, et see avaldataks "Vabas-Eestis kui testament ja õpetus tulevastele vabadele eestlastele".[4] Päeviku teadaolevad osad paistavad silma Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni halvustamisega. Maria Laidoneri teatel ei pidanud Johan Laidoner päevikut.[5] 1973. aastal olevat Hillar Lehari müünud päeviku Nõukogude Liidu suursaatkonnale Pariisis.[6] Veel olevat Hillar Lehari kirjutanud pikema käsikirja Johan Laidonerist inimesena, "säärasena nagu ta tõeliselt oli".[7]

Enne surma põletas Hillar Lehari oma tuhanded raamatud, pildid, kirjad ja dokumendid, et koos nendega haihtuksid ka tema valed ja tema konstrueeritud müütiline maailm.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Murdvargus Siegeli töökojas. Vaba Maa, 2. oktoober 1934, nr 231, lk 2
  2. Murdvargus Siegeli töökojas. Vaba Maa, 2. oktoober 1934, nr 231, lk 2
  3. Filip Laurits. Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? Tuna, 2013, nr 2, lk 155
  4. Hillar Lehari kirjad Jüri Remmelgasele 18.07.1969 ja 11.08.1969. Kindral Laidoneri Muuseum, Jüri Remmelgase arhiiv, kast 4.
  5. Maria Laidoner kiri Teodor Männikule 23.02.1973. Kindral Laidoneri Muuseum, fond 4.
  6. Venelaste huvi salapärase käsikirja vastu. Eesti Päevaleht (Stockholm), 21. veebruar 1973; Segane lugu "Laidoneri päevikuga". Vaba Eesti Sõna, 8. veebruar 1973.
  7. Hillar Lehari. Laidoner inimesena. Võitleja, 1969, nr 2
  8. Filip Laurits. Hillar Lehari – fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? Tuna, 2013, nr 2, lk 155

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Filip Laurits. Hillar Lehari - fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan? Tuna 2013, nr 2

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]