Arutelu:Hillar Lehari

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Artikkel temast ilmub Tunas, 2013, nr. 2. Vahest saab sealt täiendavaid andmeid. --IFrank (arutelu) 7. märts 2013, kell 16:36 (EET)[vasta]

Kaudset kõneviisi kasutavatele väidetele ("olevat" laused) peaks lisama viited, muidu jääb kuulujutu mulje. Ning kui ta oli Laidoneri päevikute "tõenäoline" autor, siis kelle andmetel? Ka see peaks olema viidatud. --Vihelik (arutelu) 7. märts 2013, kell 16:55 (EET)[vasta]
...et see avaldataks "Vabas-Eestis kui testament ja õpetus tulevastele vabadele eestlastele". Ka tsitaadid peavad olema korrektselt viidatud. --Vihelik (arutelu) 7. märts 2013, kell 17:56 (EET)[vasta]

Ilmumas: Tuna 2/2013 Filip Laurits "Hillar Lehari - fenomenaalse mäluga mees või hoopis mütomaan" lk 147-156. --IFrank (arutelu) 30. mai 2013, kell 12:43 (EEST)[vasta]

Hiller (!) Ääro varastas 2. juulil 1934 Tallinna katoliku kirikust neli küünlajalga, mille eest teda karistati kaheksakuise vangistusega. Murdvargus Siegeli töökojas. Vaba Maa, 2. oktoober 1934, nr. 231, lk. 2. --IFrank (arutelu) 22. september 2013, kell 00:00 (EEST)[vasta]

Konkreetsed karistused saab ametlikust Karistusteadete raamatust. --IFrank (arutelu) 3. jaanuar 2014, kell 18:29 (EET)[vasta]

...ei puudu ka päris nooblid pätid. Üheks selliseks on noormees, keda tuntakse Ääro nime all. Kui ta teiste hulgast lahkub, on ta alati hoolikalt raseeritud ja tip-top riides. Tema erialaks on käia "noolimas" peenete kohtade peal. kuna ta on

haritud ja valdab mitmet keelt,

siis veab tal alati hästi. Kord õnnestus tal Saksa saatkonnas saada nädalaks ülalpidamise ja veel mõnikümmend krooni raha. Türgi saatkonast tõi ta hiljuti ära peale raha veel uued saapad, siidpesu ja palju muud kribu-krabu.

Milleks tarvitab ta aga niimoodi kokkuaetud raha? Ei millelegi muule, kui kohvikuskäimisele ja naistega kurameerimisele.

Iga päev võib teda näha kuskil paremas kohvikus.

Kas üksinda või jälle mõne daamiga. Muidugi pole neil daamidel aimugi, millise saksaga on neil tegemist. Kuid kes näeb noobli kesta taga pätti. Et daamidel sellele noormehele peale südame ka tihti kukrud avanevad, on selge. On daam koju saadetud, võib noormees muheledes linnaöömaja poole kõmpida. Elu on ju nii ilus. Töötades ei näeks ta sellist elu kunagi. Kadunud pojad. Rahvaleht, 25. märts 1936, nr. 36, lk. 4. --IFrank (arutelu) 4. märts 2014, kell 08:52 (EET)[vasta]