Hillar Kareva

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hillar Kareva (8. detsember 1931 Tallinn17. juuni 1992 Tallinn) oli eesti helilooja.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Hillar Kareva lõpetas 1951. aastal Tallinna 2. Keskkooli[1] ja 1956. aastal Eugen Kapi õpilasena Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Ta oli 1955–1966 Eesti NSV Kunstide Valitsuse inspektor, töötas 1962–1967 Tallinna Muusikakoolis ja 1966–1982 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõuna.[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kareva on kirjutanud sümfoonilist, vokaalsümfoonilist ja eelkõige kammermuusikat. Mitme teose jaoks on ta saanud inspiratsiooni vanakreeka mütoloogiast (nt süit-sonaat "Aiolose paun" ("Neli tuult"), 1964; kontserttriptühhon "Parise kiusatus" klaverile ja altsaksofonile, 1984).

Ta on kirjutanud muusikat teiste hulgas Anna Haava, Ain Kaalepi, Aino Kallase, Doris Kareva, Heljo Männi, Ellen Niidu ja Marie Underi sõnadele.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Hillar Kareva tütar on luuletaja Doris Kareva.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://katsed.real.edu.ee/baas/index2.php
  2. Eesti Elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 (= Eesti Entsüklopeedia 14) ISBN 9985-70-064-3, lk 141

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ines Rannap. Hillar Kareva.Tiina Vabrit (koostaja). Eesti tänase muusika loojaid. Tallinn: Eesti Raamat, 1985.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]