Mine sisu juurde

Hietamäki kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Ingerimaa ajaloolised luteriusu kihelkonnad

Hietamäki kihelkond oli ajalooline Ingerimaa kirikukihelkond, territoriaalne luteriusu Ingerimaa kiriku halduspiirkond Ingerimaal.

Kihelkonnakirik, Hietamäki Peeter-Pauli kirik 1761/1893. aastal[1] ehitatud kirik asus Jälkylä (vene k. Jalgelevo) külas.

Nüüdisajal jääb kunagise kihelkonna territoorium Peterburi linna ja Leningradi oblasti Lomonossovi rajooni maa-aladele.

Hietamäki kirik 1910. aastal

Hietamäki kirikukihelkond loodi, nagu enamus teisi Ingerimaa luteriusu kihelkondi, Rootsi suurvõimu perioodil 17. sajandi keskel.

1730. aastatel oli kogudusel oma kabel, mille täpne asukoht on tänapäeval teadmata. Pikka aega oli Hietamäki Tuutari kihelkonnakoguduse abikogudus – eraldi kirikuõpetaja puudus, kogudust hooldas preester Tuutarist. Jälkylä külas asunud puukirik valmis aastatel 1755–1758 ning õnnistati sisse 25. veebruaril 1761. Hietamäki kirik oli üsna väike, mahutades kõigest 540 istekohta. 1893. aastal renoveeriti kirikut põhjalikult. Iseseisvaks koguduseks sai Hietamäki 1897. aastal, kuid päris oma preester saadi alles 1909. aastal.[1]

Peter von Köppeni Peterburi kubermangu 1851. aastal välja antud etnograafiline kaart:
nr. 1 vadjalaste asualad;
nr. 2 ingerlaste asualad;
nr. 3 äyrämöiste asualad;
nr. 4 savakote asualad;
nr. 5 eestlaste asualad;
nr. 6 karjalaste asualad;
nr. 7 saksa asunikekolooniate asualad

Kirikukihelkond kuulus Ida-Ingerimaa praostkonda, Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Peterburi konsistooriumiringkonnas ja asus Venemaa keisririigi ajal Peterburi kubermangu Tsarskoje Selo ja Peterhofi maakonnas[2].

1865. aastal kuulus Tuutari-Hietamäki kihelkonnakogudusse 6 495[2], 1917. aastal 5 077[1] inimest. 1928. aastal oli kihelkonna elanike arv umbes 5300 hinge.

Hietamäki (vene Hietamäki, Хиетамяки) kihelkonnakogudus eraldus 1910. aastal Tuutari-Hietamäki kihelkonnakogudusest, kui sai oma kogudusepastori[1].

Hietamäki kogudus ja kirik suleti 1938. aastal ning kirikuhoone hävis Teise maailmasõja ajal. Kunagist kiriku asukohta tähistab tänapäeval mälestusrist.

Nüüdisajal tegutseb 1990. aastal taasavatud Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus Innala külas. Kiriku hoone on üsna tagasihoidlik, meenutades torni osas vana kiriku formaati. Koguduse pastorina tegutseb Väinö Kuosti.

Kihelkonna külad

[muuda | muuda lähteteksti]

Hietamäki kirikukihelkonda kuulusid Ingeri külad[3] (sulgudes venekeelsed paralleelnimed): Alakylä (ven. Alakjulja), Annamoisio (ven. Annino), Anttila ehk Matikaisi (ven. Madikaizi), Hamusi (ven. Hamuzi), Hapolaisi (ven Hobalaizi), Heimosi ehk Noisela (ven. Heimozi), Hiekka (ven. Peski), Hyttilä (ven. Hjuttelevo), Innala (ven. Innolovo), Kannisi ehk Hirvosi (ven. Hirvozi), Kasukka ehk Pieni-Nikkarila (ven. Maloe Nikkarovo), Kaukaisi (ven. Kaukuzi), Kauppila (ven. Novaja), Kavehkontu (ven. Kavigont), Kemppilä (ven. Kempelevo), Kotsala ehk Vekarala (ven. Kotselovo), Kuttusi (ven. Kuttuzi), Käivärä ehk Jälkylä (ven. Jalgelevo), Kämäräisi (ven. Kemjarjaizi), Lottala (ven. Lottolovo), Maksima ehk Rimelä (ven. Rimelevo), Nikkarila ehk Suuri-Nikkarila (ven. Bolšoje Nikkarovo), Niukkasi (ven. Niukuzi), Oikkosi ehk Kurenkylä (ven. Kurgino), Petäjälä ehk Sapakkola (ven. Sabakino), Pihilä (ven. Pigelevo), Rappula (ven. Rappolovo), Routela (ven. Routeli), Riula ehk Pieni-Ukkola (ven. Maloe Ukkolovo), Rytönmylly (ven. Rjudemjul), Ryömi (ven. Rjumki), Rötsänsilta ehk Korela (ven. Gorelovo), Sameraisi (ven. Novopolje), Seppä-Heikkilä (ven. Sapegeiki), Sipilä (ven. Sibelevo), Somerokangas (ven. Novoselje), Sunkura ehk Sunkuran hovi (ven. Krasnõi Hutor), Tammikko (ven. Bolšije Tomiki), Timola ehk Uusikylä (ven. Timmolovo), Torikka (ven. Toriki), Törölä ehk Savela (ven. Terelevo), Ukkola ehk Suuri-Ukkola (ven. Bolšoje Ukkolovo), Uusitie, Vainikka (ven. Vainikovo), Vaittila (ven. Bolšije Rjumki), Suomen Vuisakka (ven. Finno-Võssotskoje), Ärttölä (ven. Ertelevo)

Ahokylä: Tielisi (ven. Telezi), Matikaisi ehk Lempilä (ven. Lempelevo), Kurenkylä ehk Hiljakaisi (ven. Gilikaizi); Nuoljoki (Strelka): Raikkosi (ven. Raikuzi), Rospeekka (ven. Razbegajevo), Uusi-Hotokka, Vanha-Hotokka (ven. Hodokazi); Paukkala: Paukkala ehk Vanha-Paukkala (ven. Pavkuli), Uusi-Paukkala (ven. Novoje Palkolovo), Nuutila (ven. Palkolovo); Savelanoja: Jamalaisi (ven. Jamalizi), Kakkola ehk Kakko, Karhula (ven. Kargino), Kolkkasi ehk Savelanoja (ven. Saveloi), Tanskala (ven. Tanskino), Seppälä ehk Iivanaisi (ven. Ivanaizi)[viide?]

  1. 1 2 3 4 "Hietamäki — Приходы Ингерманландии на Инкери.pу". Vaadatud 28.03.2017.
  2. 1 2 Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 92
  3. Hietamäkin seurakunnan kylät, Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)
  • Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 92–93
  • Matthias Akiander. 10. Duderhof och Hietamäki., Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]