Inkere kihelkond

Inkere kihelkond oli ajalooline Ingerimaa kirikukihelkond, territoriaalne luteriusu Ingerimaa kiriku halduspiirkond Ingerimaal.
Kihelkonna kirik, Püha Andrease Voiskorovo kirik (vene k. Церковь Святого Андрея) (1839[1]) asus[2] Kirkkonkyläs ehk Voiskorovas (vene k. Voiskorovos), Ižora jõe ääres.

Kihelkond moodustati 1623–1626 Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi Ingeris Ingerimaa kubermangu Nöteborgi läänis, Svante Gustafsson Banéri lääni aladest[3].
Esimene kirikukihelkonna kirik ehitati koguduse moodustamise ajal 1623–1626, kihelkonnakogudus kabeliga, kuulus Venjoki kihelkonnakogudusse. Teine puidust kirik ehitati 1769. aastal ning kolmas kirik 1839. aastal.
Inkere kihelkonna aladel asus Venemaa keiser Paul I, Pavlovski palee ja 5 km kaugusel Tsarskoje Selo.
Inkere (rootsi k. Ingeris[4]) ehk Ižora kihelkond (saksa k. Ingeris oder Ischora[5] kirikukihelkond kuulus Ida-Ingerimaa praostkonda, Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Peterburi konsistooriumiringkonnas ja asus Peterburi kubermangu Tsarskoje Selo maakonnas.

nr. 1 vadjalaste asualad;
nr. 2 ingerlaste asualad;
nr. 3 äyrämöiste asualad;
nr. 4 savakote asualad;
nr. 5 eestlaste asualad;
nr. 6 karjalaste asualad;
nr. 7 saksa asunikekolooniate asualad
1865. aastal kuulus Inkere kihelkonnakogudusse 2 396 inimest, 1905. aastal 3 226 inimest sh luterlased Kolpinost ja ka Saaplinast, 1917. aastal 3 686 inimest[1], 1928. aastal 3 550 inimest[6].
Kihelkonnakirik suleti NSV Liidus 1938. aastal ja hävines 1944. aastal.
Kihelkonna külad
[muuda | muuda lähteteksti]Inkere kirikukihelkonda kuulusid Ingeri külad: Anola, Hapoisi (Taskopsina), Hovinmäki, Iisakkila, Kavattila (Niippola), Kirtsala, Kortela, Lankila, Masala, Mokkola, Montila, Olosi (Olosinmäki), Papusi, Petrovsina, Potola, Putronmäki, Rahikkala, Riihikylä, Tuomaala, Uusi-Kallila, Vanha-Kallila, Voiskorova[7][1]
Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jäävad kihelkonna alad Leningradi oblasti Tosno ja Gattšina rajooni.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 Приход Inkere / Войскорово, Инкере, Ижора, www.inkeri.ru
- ↑ kaardil
- ↑ Saulo Kepsu, Inkerin pogostit, Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 31
- ↑ Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, s. 137
- ↑ Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 89
- ↑ Inkere, Virtuaali-Inkeri
- ↑ Inkeren seurakunnan kylät, Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 89–90
- Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, s. 137-138 8. Ingeris.
- Saulo Kepsu, Inkerin pogostit, Helsinki, Kotimaisten kielten keskus, 2020, s. 21-22
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Inkere, Virtuaali-Inkeri (soome keeles)