Hermelingi mõis

Hermelingi mõis (läti keeles Hermeliņa muižiņa, saksa keeles Hermelingshof) oli rüütlimõis Lätis Riia linnas Pētersala-Andrejsala asumis. Mõisa peahoone asus aadressil Katrīnas dambis 10.

Hermelingi mõis, 1786. aastal. Johann Christoph Brotze kogust

Hermelingi mõis, 1795. aastal.

Hermelingi mõisa rajas Gotthard Kettler, mõisa esimesteks omanikeks olid vennad Siebergid. Mõis jäi rüütlimõisaks kuni 20. sajandi alguseni. 17. sajandil kuulus mõis pastor Hermelingile, kelle järgi mõis ilmselt ka nime sai, kuigi Johann Christoph Brotze väitel sai mõis nime sellele kuulunud endisest Hermelingi saarest. Vahepeal Bartelsitele kuulunud mõisa ostis aastal 1756 lätlasest mastimeister Jānis Šteinhauers (saksapäraselt Johann Steinhauer), kes rajas mõisa saekaatri. Valmistatud laudadega tegi mees Riia sadamas peatuvatele laevadele vajalikke parandustöid. Saadud rahaga muutis mees mõisa hooned uhkemaks, nii et kuigi 18. sajandi teisel poolel hakkas Daugava järk-järgult mõisale kuuluvat maad ära uhtuma ning valdused ujutati suurvee ajal tihti üle, oli mõisa väärtus peale Janis Steinhauersi surma kolm korda suurem kui ajal, mil ta selle ostis.

Aastal 1797 põles saekaater maha. Aastal 1827 pantisid Steinhauersid mõisa Radekitele. 19. sajandi lõpus kuulus mõis Haarmannidele, kes jagasid mõisa maad ehituskruntideks. Kokku kerkis Hermelingi mõisa aladele 130 uut maja, mõisale jäid alles vaid peahoone ja selle kõrval asunud kõrts. Aastal 1904 omandas Riia linn ka need viimased hooned.

Hermelingi mõisa hooned on tänapäevaks hävinud. Aastal 1779 kuulusid mõisakompleksi juurde tuulik, saekaater, kõrgel vundamendil asuv häärber, kai. Sajandi lõpus tehtud joonisel on näha palju vähem hooneid, ka oli Daugava jõgi häärberile selleks ajaks ohtlikult lähedale jõudnud.

Välislingid

• Sissekanne Riia mõisate veebisaidil (läti keeles)
• Sissekanne Läti mõisate veebisaidil (läti keeles)