Helga Pärli-Sillaots

Allikas: Vikipeedia

Helga Pärli-Sillaots (aastani 1933 Helga Sillaots, seejärel oli kodanikunimeks Helga Pärli; 10. september/23. september 1912 Tartu21. detsember 1939 Rakvere) oli eesti kirjanik.

Ta sündis Tartus ametniku tütrena, lõpetas aastal 1930 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi[1]. Seejärel õppis ta aastani 1933 (kuni abiellumiseni) Tartu Ülikoolis arstiteadust, ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige.

Ta avaldas kolm romaani; esikteos oli 1938.a. avaldatud „Improvisatsioon mängutoosis”, mis põhjustas tollases ühiskonnas palju poleemikat. Avaldamata teostest kirjutas ta mõned novellid, ühe näidendi ja romaani, mis jäi pooleli. 1930ndatel aastatel võitis ta Looduse romaanivõistluse auhinna. Pärli-Sillaots suri vaid 27-aastasena veremürgituse tagajärjel pärast esiklapse sündi. Okupatsiooniajal tema teoseid ei avaldatud, kuna need ei sobinud kokku Nõukogude ideoloogiaga.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa Bruno Pärli (1908–1942) oli kohtunik ja prokurör; arreteeriti 14. juunil 1941, suri 1. veebruaril 1942 Sevurallag-is Sverdlovski oblastis.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://mhg.tartu.ee/index.php?option=com_wrapper&view=wrapper&Itemid=64
  2. Maarja Vaino. "Loengusari „Mäluauk: naiskirjanikke erinevas ajas”". 2011-12-08. Sirp. Kasutatud 2014-01-04.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]