Heinrich von Tunderfelt
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Heinrich von Tunderfelt (ka Tunderfeld, Tunderfeldt; kuni 1651 Heinrich (Henrik, Henricus) Tunder; u. 1619–1675) oli Tallinna bürgermeister.
Ta oli Tallinna gümnaasiumi õigusteaduse ja matemaatika õpetaja, sai 7. märtsil 1651 Rootsi aadlikuks ja uueks perekonnanimeks Tunderfelt, oli Rootsi kuningliku Tallinna linnusekohtu assessor ja sekretär, Tallinna rae sekretär ja asesündik (Jaanuar 1658), sündik (27. august 1658) ja bürgermeister (8. detsember 1661).[1][2]
Ta oli 1664. aastast Harjumaal Harju-Jaani kihelkonnas Taubede Haljava mõisa rentnik ja 1666. aastast kuulus talle Hageri kihelkonna Lümandu mõis.[3][4]
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli abielus Anna von Rosenbachiga (surnud 1693), kes oli Perila ja Kodasoo mõisaomaniku, Tallinna raehärra ja bürgermeistri, ning Rosenbachide aadlisuguvõsa esivanema Bernhard von Rosenbachi [5] (1600–1661) ja Viimsi mõisast pärit Anna Derenthali (surnud 1684) tütar, Tallinna raehärra ja bürgermeistri Johann Derenthali (surnud 1630) tütretütar.[6] Abielust sündis:
- Anna von Tunderfelt (surnud 1700), abiellus 1669 Tallinnas Ekenäsi linna lähedal asunud Mörby (Mörby gård) mõisniku ja Narva komandandi Wenzel Pilar von Pilchau (1606–1675) poja, Rootsi ooberstleitnandi ja Kristianstadi komandandi Nikolaus Georg Pilar von Pilchauga (surnud 1697)[7]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Christian Tunder (surnud 1710) Saha ja Nehatu mõisnik, Tallinna Suurgildi vanem ja raehärra 1700-10, abiellus Margaretha Stahl[en]iga
- Sophie Tunder (1652–1710), Nehatu mõisa pärijanna, abiellus 1670 Hans Bevermanniga (surnud 1680) ja 1683 Tallinna Suurgildi vanema ja raehärra Jürgen Riesenkampffiga (1647–1703)
- Samuel Tunder (1679–1751), Käina pastor
- Carl Samuel Tunder (surnud 1811), Suurgildi vanem, Tallinna magistraadi liige ja raehärra 1800–1811.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Friedrich Georg von Bunge: Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat., Reval: Franz Kluge 1874. lk.135
- ↑ August Wilhelm Hupel: Hrn. J. B. Fischer's Beyträge und Berichtigungen zu Hrn. F. K. Gadebusch livländischer Bibliothek. Nordische Miscellaneen. Viertes Stück., Riga: Johann Friedrich Hartnoch 1782, lk.140
- ↑ Ajalooarhiivi kinnistute register: Lümandu mõis (Hageri khk)
- ↑ Ajalooarhiivi kinnistute register: Haljava mõis (Harju-Jaani khk)
- ↑ Friedrich Georg von Bunge: Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat., Reval: Franz Kluge 1874. lk.124
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland" Starke. Görlitz. 1930 lk.185
- ↑ "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland" Starke. Görlitz. 1930 lk.154