Ḩasan Naşrallāh

Ḩasan Naşrallāh
	Ḩasan Naşrallāh (2019)
Ḩizb Allāhi peasekretär
	Ametiaeg; 16. veebruar 1992 – 27. september 2024
Eelnev	ʻAbbās al-Mūsawī
Isikuandmed
Sünniaeg	31. august 1960; Beirut, Liibanon
Surmaaeg	27. september 2024 (64-aastaselt); Beirut, Liibanon
Rahvus	liibanonlane
Erakond	Ḩizb Allāh
Abikaasa	Fatima Yassin
Vanemad	Abdul Karim
Lapsed	Muhammad Hadi,; Muhammad Jawad,; Zeinab,; Muhammad Ali,; Muhammad Mahdi
Elukutse	poliitik
Tegevusala	šiiidi usujuht
Autogramm

Ḩasan Naşrallāh (araabia حسن نصر الله, sündinud 31. augustil 1960, surnud 27. septembril 2024) oli Liibanoni poliitik ja usutegelane. Ta oli šiiitiliku rühmituse Hezbollah pikaaegne juht.

Elulugu

Naşrallāh sündis 1960. aastal Beirutis ja kasvas üles linna idaosas usuliselt mitmekesises Bourj Hammoudi linnaosas, kus tema isa Abdul Karim pidas väikest köögiviljakauplust. Ta oli pere üheksast lapsest vanim.^[1]^[2]

Pärast Liibanoni kodusõja puhkemist 1975. aastal liitus ta 15-aastaselt Iraani toetatud šiiite esindava Amali liikumisega, mis tegutses šiiitide kaitseväena Liibanoni kodusõja ajal.^[1]^[3] Koraaniõpinguteks kolis ta šiiitide pühasse Najafi linna Iraagis, kuni Saddam Husseini režiim otsustas 1978. aastal välja saata kõik šiiitlikud õpetlased.^[4] Ta naasis koju ning jätkas õpinguid Amali juhi ʻAbbās al-Mūsawī all.^[2]

Kui Iisrael tungis 1982. aastal pärast Palestiina mässuliste rünnakuid Liibanoni, otsustas al-Musawi koos mõttekaaslastega, sealhulgas ka Naşrallāhiga, Amali rühmitusest lahku lüüa ja Amal lagunes. Uus al-Musawi juhitud rühmituses pühendas tollal 22-aastane Naşrallāh järgmised 7 aastat võitlusele Iisraeli vastu. Uus šiiitide kaitsevägi sai märkimisväärset sõjalist ja organisatsioonilist toetust Iraani revolutsioonilise kaardiväe rühmituselt. 1985. aastal kujunes sellest Hezbollah.^[1] Naşrallāh kerkis võitleja staatusest Hezbollah' direktoriks Baalbekis, seejärel kogu Bekaa orus ja lõpuks Beirutis.^[3] 1989. aastal lahkus Naşrallāh okupeeritud kodumaalt, et keskenduda islamiõpingutele Iraanis.^[2]

Hezbollah sõjalise juhina

Naşrallāh sai Hezbollah liidriks 1992. aastal, kui Iisraeli ründehelikopterid tapsid rakettidega tema eelkäija ʻAbbās al-Mūsawī. Üks tema esimesi tegusid oli kättemaks Musawi tapmisele. Rühmitus korraldas rünnakuid Põhja-Iisraelis ja Iisraeli saatkondades Türgis ja Argentiinas. Samuti juhtis Naşrallāh madala intensiivsusega sõda Iisraeli vägede vastu, mis lõppes nende lahkumisega Lõuna-Liibanonist 2000. aastal.^[1] Hezbollah vastupanu on üldiselt peetud oluliseks põhjuseks, miks Iisrael loobus Lõuna-Liibanonist.^[2]

Naşrallāhi suureks võiduks peeti ka vangide vahetust 2004. aastal, kui Iisraeli võimud vabastasid 430 palestiinlasest vangi vastutasuks Hezbollah poolt vangi võetud ühe iisraellasest ärimehe ja kolme Iisraeli sõduri surnukeha tagastamise eest. Tollane edu inspireeris Naşrallāhi vangide vahetamist ka hiljem taas proovima.^[2]

2006. aastal alustas Hezbollah piiriülest rünnakut Iisraeli vastu, tappes kaheksa viimase sõdurit ja röövides kaks. Iisrael vastas õhurünnakutega Lõuna-Liibanoni ja Beiruti vastu. Kokku 34 päeva kestnud sõda nõudis üle 1125 liibanonlase elu, neist enamik tsiviilisikud. Iisraeli poolel hukkus 119 sõdurit ja 45 tsiviilisikut. Naşrallāhi kodu ja kontorid olid Iisraeli sõjalennukite sihtmärgiks ja konflikti ajal kadus kaheks päevaks ühendus Naşrallāhiga , mistõttu arvati, et ta on surnud, kuni ta endast märku andis.^[1]^[3] Lõuna-Liibanon sai küll palju kannatada, aga Iisraeli väljatõmbamine Liibanonist 2000. aastal ja organisatsiooni ellujäämine pärast sõda 2006. aastal muutsid paljude araablaste silmis Naşrallāhi juhiks, kes suutis edukalt Iisraelile vastu seista.^[4]

2009. aastal andis Naşrallāh välja uue poliitilise manifesti, millega loobus 1985. aasta organisatsiooni asutamisel kehtestatud sihist luua Liibanonis islamivabariik, kuid säilitas karmi positsiooni Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide vastu ning rõhutas, et Hezbollah peab relvi alles hoidma, hoolimata ÜRO resolutsioonist, mis need Lõuna-Liibanonis keelas.^[1]

2011. aastal sekkus Hezbollah Süüria kodusõtta president Bashar al-Assadi poolel, et aidata oma Iraani liitlasel vastu ülestõusnuid maha suruda.^[1] Hezbollah andis ka väljaõpet Palestiina relvarühmituse Hamas võitlejatele ja mässulistele Iraagis ning Jeemenis.^[3]^[4]

Poliitiline ja sotsiaalne tegevus

Naşrallāhi juhitud Hezbollahi ideoloogias ühinesid islami ekstremism ja pragmaatiline poliitika. Tema juhtimise all muutus Hezbollah ka poliitiliseks erakonnaks, mis sai Liibanoni parlamendis esindatud juba 1992. aastal. Parteina on Hezbollah mänginud rolli presidendivalimistel, valitsuste moodustamisel ja poliitikas üleüldiselt, blokeerides neile vastumeelseid kandidaate ja surudes maha kriitilisi hääli.^[5] Liibanonis soovis Naşrallāh enda väitel hoida demokraatiat, kus Hezbollah oleks rahumeelse parlamentaarne partei, mis saaks relvad maha panna.^[2]

Naşrallāhi juhtimisel rajas Hezbollah riigiasutustega paralleelsed sotsiaal- ja haridusharud, mis pakkusid sageli paremaid teenuseid kui Liibanoni riik. Hezbollah hooldas koole ja haiglaid ning rajas noorteprogramme lastele, sageli just hooletusse jäänud šiiitliku kogukonna noortele.^[4]

Viimased eluaastad

Viimastel aastatel ei nähtud Naşrallāhit enam avalikkuse ees, sest ta kartis rünnakut Iisraeli poolt.^[1]

Kolmas konflikt Hezbollah' ja Iisraeli vahel eskaleerus 8. oktoobril 2023, kui Hamasi võitlejad olid päev varem korraldanud veresauna Iisraelis. Hamasi võitlejate toetuseks alustas Hezbollah rünnakuid Iisraeli vastu. Järgneva 11 kuu jooksul vahetasid Iisrael ja rühmitus pidevalt tuld.^[1]

Naşrallāh hukkus 27. septembril 2024 Iisraeli sihitud õhujõudude rünnakus, kus hävitati tema maa-alune kaitserajatis. IDF teatas Naşrallāhi tapmisest järgmisel päeval, Hezbollah kinnitas teadet samal päeval.^[3] Venemaa ja Iraan mõistsid Naşrallāhi tapmise hukka.^[4]

Isiklikku

Naşrallāh kandis must pearätti, mis viitas sellele, et ta põlvnes islami prohvet Muhamedist.^[2]

Ta oli abielus Fatima Yassiniga ja viie lapse (Muhammad Hadi, Muhammad Jawad, Zeinab, Muhammad Ali ja Muhammad Mahdi) isa. Tema vanim poeg Hadi hukkus 1997. aastal Iisraeli-Liibanoni sõja käigus.^[3]^[6]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 Kivi, Lenel (28. september 2024). "Kes oli aastakümneid Hezbollahit juhtinud Hassan Nasrallah?". Delfi.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Vesala, Olli (25. juuli 2006). "Hezbollah juht soovib Jeruusalemma". Postimees.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 "Hezbollah kinnitas oma juhi Hassan Nasrallah' surma Iisraeli eilses rünnakus". Postimees. 28. september 2024.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 Bulos, Nabih (28. september 2024). "Who was Hassan Nasrallah, the longtime Hezbollah leader killed by Israel?". Los Angeles Times.
↑ Rebeiz, Mireille (28. september 2024). "Does Hezbollah represent Lebanon? And what impact will the death of longtime leader Hassan Nasrallah have?". The Conversation.
↑ "Hassan Nasrallah Fast Facts". BBC. 24. august 2023. Vaadatud 6. oktoobril 2024.

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 Kivi, Lenel (28. september 2024). "Kes oli aastakümneid Hezbollahit juhtinud Hassan Nasrallah?". Delfi.

[:1-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Vesala, Olli (25. juuli 2006). "Hezbollah juht soovib Jeruusalemma". Postimees.

[:2-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 "Hezbollah kinnitas oma juhi Hassan Nasrallah' surma Iisraeli eilses rünnakus". Postimees. 28. september 2024.

[:3-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 Bulos, Nabih (28. september 2024). "Who was Hassan Nasrallah, the longtime Hezbollah leader killed by Israel?". Los Angeles Times.

[5] Rebeiz, Mireille (28. september 2024). "Does Hezbollah represent Lebanon? And what impact will the death of longtime leader Hassan Nasrallah have?". The Conversation.

[6] "Hassan Nasrallah Fast Facts". BBC. 24. august 2023. Vaadatud 6. oktoobril 2024.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]