Mine sisu juurde

Harilik valgepöök

Allikas: Vikipeedia
Harilik valgepöök
Hariliku valgepöögi oks viljadega
Hariliku valgepöögi oks viljadega
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Pöögilaadsed Fagales
Sugukond Kaselised Betulaceae
Perekond Valgepöök Carpinus
Liik Harilik valgepöök
Binaarne nimetus
Carpinus betulus
L.

Harilik valgepöök (Carpinus betulus) on kaseliste sugukonda, valgepöögi perekonda kuuluv heitlehine puu.

Valgepöögid kasvavad 10–20, harva kuni 30 meetrit kõrgeks. Lehed on 3–10 cm pikad, saagja servaga. Isas- ja õied kasvavad samal puul, kuid ühel oksal on kõik õied samast soost. Valgepöök on tuultolmleja. Vili on väike, 3–6 mm pikk pähkel. Pähklid kasvavad kobaras, ühes kobaras tavaliselt 10–30 pähklit.

Valgepöögi puit on valkjashall. Kuivanud puidu keskmine tihedus on 750 kg/m² ja Brinelli kõvadus 3,5 kgf/mm². Puit kuivab aeglaselt ja selle käigus võivad tekkida praod, sest kuivades väheneb puidu ruumala rohkem kui teistel puuliikidel. Lõikeriistaga on puitu raske töödelda. Ilma eritöötluseta peab puit hallitusele halvasti vastu. Poleerimise suhtes on ta kapriisne.

Valgepöögist valmistatakse muusikariistu, spooni, tisleritooteid ja parketti. Minevikus kasutati puitu masinaehituses, eriti süstikute valmistamiseks. Pöögiparketi tarvitamisel tuleb arvestada, et niiskudes ja kuivades muutub puidu ruumala rohkem kui teistel puuliikidel.

Valgepöögil toituvad mitut liiki liblikate röövikud, näiteks Epirrita autumnata, Hemithea aestivaria, Colotois pennaria, Amphipyra berbera ja harilik külmavaksik.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]