Mine sisu juurde

Hansa-Brandenburg G.I

Allikas: Vikipeedia
Hansa-Brandenburg G.I
Tüüp Pommitaja
Tootja Hansa-Brandenburg
Ufag
Riik  Saksa Keisririik
Disainer Ernst Heinkel
Esmalend 1916 algus
Võeti kasutusele 1917
Põhikasutaja Austria-Ungari lennuüksused
Tootmisaastad 1917–1918
Toodanguarv u 50
Meeskond 3
Pikkus 9,8 m
Tiivaulatus 18 m
Tiivapindala 70 m2
Tühimass 1776 kg
Maksimaalne stardimass 2740 kg
Mootor 2 Austro-Daimler 6 6-silindrilist vesijahutusega ridamootorit
Mõlemad 120 kW (160 hj)
Tippkiirus 133 km/h
Relvastus 2 8-mm Schwarzlose kuulipildujat
Pommid

Hansa-Brandenburg G.I oli Saksa pommituslennuk. Austria-Ungari lennuüksused kasutasid seda esimeses maailmasõjas. Tegu oli võrdlemisi tavalise ehitusega kolmekohalise biplaaniga. Piloot ja pommitaja istusid lennuki esiosas, sihtur tiibade taga. Lennuki kaks mootorit ei olnud mitte tiibade küljes nagu tollel ajal tavaks, vaid lennukikere küljes. Selline paigutus lisas masinale märgatavalt kaalu ning pani kere lennu ajal värisema.

Esimene partii (kuus tk) lennukeid tarniti märtsis 1917, kuid need eemaldati varsti pärast seda teenistusest, kuna tootja ja keiserliku lennuarsenali vahel tekkisid lepingulised vaidlused. Kui tülid lahendati, ehitas lennuarsenal tarnitud lennukid ümber ning vähendas tellimuse suurust. Valminud lennukid saadeti Divača lennuväljale Itaalia rindele. Kaksteist G.I pommitajat tootis ka Budapestis asunud ettevõte Ufag ning need erinesid natuke Saksa ettevõtte Hansa-Brandenburgi omadest.

G.I jõudis lõpus kolme eskadroni kasutusse, kuid pilootide arvamused lennukist olid pigem negatiivsed: eelistati äsja kättesaadavaks saanud lennukeid Gotha G.IV. Hansa-Brandenburgi lennukid viidi kiiresti kasutusse väljaõppes. Kolme teenistuskuu jooksul jõudsid G.I lennukid läbi viia vaid ühe õnnestunud rünnaku. G.I lennukeid kasutati, et katsetada suurekaliibriliste kahurite kasutamist lennukitel, Škoda 50- ja 70-millimeetriste relvade kasutamist lennukininal ja 37-millimeetrise Škoda kahuri kasutamist tagumise sihturi kohal.

  • Taylor, Michael J. H. (1989). Jane's Encyclopedia of Aviation. London: Studio Editions. Lk 472.