Hallrästas

Hallrästas
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Rästaslased Turdidae;
Perekond	Rästas Turdus;
Liik	Hallrästas;
Binaarne nimetus
	Turdus pilaris; Linné, 1758

Hallrästas (Turdus pilaris) on linnu liik rästaslaste sugukonnast rästa perekonnast.

Levila

Hallrästas pesitseb Põhja-Euroopas ja Siberis kuni Leenani. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Samas headel pihlaka-aastatel jääb osa hallrästaid isegi Soome talvituma. Euroopa (ilma Venemaata) hallrästa populatsiooni moodustab 5–8 miljonit isendit^[viide?]. Eestis on hallrästas üsna arvukas haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 1000 – 100 000 isendile^[2].

Välimus ja toitumine

Täiskasvanud linnu pikkus on 25–28,5 cm, tiiva pikkus 14–15 cm, tiibade siruulatus ca 43 cm ja kaal ca 100 g.^[3]

Hallrästa pea ja kaela ülapool on terashallid. Peas on mustad tähnid. Selg ja õlad on tumekastanpruunid, tiivad ja saba mustjaspruunid. Alakael, pugu ja rind on rusked mustade pikilaikudega. Kõhualuse keskosa on valge, päranipuala valge. Noorlinnud on kirjud: keha ülapool on pruunikas, seljal heledate triipudega, alapool on ookrivärvi ja tumedate laikudega.^[3]

Hallrästas sööb väheliikuvaid maismaaputukaid ja nende vastseid, hulkjalgseid, vihmausse, väikesi limuseid ja ämblikke. Suve lõpul ja sügisel läheb ta peaaegu täielikult üle taimetoidule, süües eriti pihlaka- ja muid marju, põhjustades suuri kahjusid marjakasvandustes. Marjade söömisega soodustab ta mitme puu (kadakas, lodjapuu, pihlakas, viirpuu) levimist.^[3]

Pesitsemine

Hallrästas saabub enamikus levilas pesitsuspaika aprilli keskel.

Hallrästas pesitseb kolooniatena. Sageli rajab koloonia 2–3 pesa ühe puu otsa, aga kokku on koloonias 10–30 paari, vahel rohkemgi.

Kui linde ei häirita, on pesad 1–4 m kõrgusel maapinnast, metsas ehitatakse pesad kõrgemale, 7–10 m kõrgusele ja isegi kõrgemale.

Pesa on suur poolkerajas ehitis, mis koosneb kõrreliste mullustest lehtedest, juurtest ja taimevartest. Pesa tugevdatakse saviga. Seestpoolt on ta vooderdatud saviga segatud samblatükikestega ja kuivade kõrrekestega. Pesa ehitamiseks kulub rästapaaril 4–5 päeva.^[3]

Emaslind haub 12 päeva. Sama kaua viibivad pojad pesas. Sel ajal isaslind kaitseb pesa: tungib ründajale valju kädinaga kallale ja pasandab tema peale. Sellest on tulnud rahvapärane nimetus "paskrästas". Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pesast lahkudes ei ole pojad veel iseseisvad, vaid vanemad peavad neid veel kaua õpetama.^[3]

Hallrästa rinnaliha peetakse suureks delikatessiks.^[viide?]

Viited

↑ BirdLife International (2008). Turdus pilaris. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2008.
↑ ^2,0 ^2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 26. oktoobril 2011.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 "Loomade elu", 6. kd, lk 368

Välislingid

Hallrästas andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2008). Turdus pilaris. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2008.

[hirundo-2] 2,0 ^2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 26. oktoobril 2011.

[Loomade_elu-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 "Loomade elu", 6. kd, lk 368

[1]

[2]

[3]