Haapsalu Kalakombinaat
Haapsalu Kalakombinaat (aastatel 1973–1978 Haapsalu Eksperimentaalne Kalakombinaat) oli aastatel 1946–1978 Haapsalus tegutsenud kombinaat. Kombinaat töötas Krimmi holmil Uussadamas, Uus-Sadama tänav 25 ning tegeles kalakasvatuse ja kalatöötlemisega.[1]
Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
Kombinaat tegeles vääriskalavarude suurendamisega ning kombinaadile kuulus kalatöötlemistehas Haapsalus, kalakasvatuse ja -töötlemise tehas Hara külas, Sindi kalakasvatusmajand ja Vagula järve ääres asunud noorkalakasvatus.[2]
Kombinaadil oli konservitööstus ja 300-tonnise mahutavusega külmutushoone. Sealseid konserve eksporditi ka teistesse liiduvabariikidesse ja värske kalaga varustati näiteks Moskvat.[3] Lisaks rajas kombinaat Virtsu ostupunkti, millest hiljem sai eraldiseisev Virtsu Kalatööstus.[4]
Kalakasvatus 1970. aastatel[muuda | muuda lähteteksti]
Haapsalu Eksperimentaalne Kalakombinaat oli esimene kalade kasvatamisega tegelenud asutus Läänemaal (tsaariajal ja vabariigi ajal Läänemaal kalu ei kasvatatud). Kombinaat alustas kasvatust 1973. aastal Hara lahes ja Vööla meres asunud sumpades.[5]
- Hara lahes kasvatati vikerforelli (aastatel 1974–1977 mahus 2–6 tonni, aastatel 1978–1984 mahus 8–12 tonni aastas) ja koostöös tänase Eesti Mereinstituudiga katsekorras ka meriforelli, lõhe ja besteri noorjärke.[5]
- Vööla meres katsetas kombinaat omal initsiatiivil valgeamuuri ja pakslaubaga, kuid pika transpordi tõttu kannatada saanud kalad hukkusid vähem kui kuu ajaga.[5]
1970. aastate keskpaigas hakati katsetama tiikides ja basseinides kala kasvatamist. Haras asunud kalavastuvõtupunkti ja töötlemistsehhi juurde rajati veekogud pindalaga 0,24 hektarit (võimsus projekti järgi 10 tonni vikerforelli) ja Vööla mere lähedusse hakati lisaks rajama suuremat tiigikasvandust (võimsuseks 40 tonni karpkala). Sellest ehitati aga välja vaid kaks muldtiiki (7 hektarit ja 3 hektarit). Basseinide veega varustamine põhines puhtalt merevee pumpamisel ja neis üritati esialgu kasvatada vikerforelli, hiljem ka besterit. Tiikides kasvatati karpkala ja katsetati ka siia vastsete kasvatamisega, kuid see ebaõnnestus (sügisel ei tabatud tiigist ainsatki noorsiiga).[5]
Kombinaadi tegevuse lõpetamine[muuda | muuda lähteteksti]
Haapsalu Eksperimentaalne Kalakombinaat likvideeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määruse nr 442 (26.12.1978) alusel alates 1979. aasta 1. jaanuarist. Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsuse käskkirjaga nr 316 (29.12.1978) kanti kombinaadi varad kalurikolhoosi "Lääne Kalur" bilanssi.[6] Kalurikolhoos jätkas muuhulgas 1980. aastatel ka kalakasvatusega Haras (kuni see 1985. aastal lõpetati seoses sellega, et Rohuküla sadam sai kolhoosi peamiseks kasvatuskohaks).[5]
Piirkond tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Ka 1990. aastatel jätkus Krimmi holmil endise kalakombinaadi hoonetes kalatööstusega seotud tegevus, kuid 2000. aastate keskpaigas lõpetas töö viimane Krimmi holmil tegutsenud kalatööstus. Sealsed maad osteti kinnisvara arendamise eesmärgil, kuid 2000. aastate lõpus aset leidnud majandussurutise tõttu plaanid ei realiseerunud ja Krimmi holmil paiknevad varemed lagunevad edasi.[7]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Haapsalu Eksperimentaalne Kalakombinaat - ENSV. Vaadatud 04.01.2018.
- ↑ "Siin- ja sealpool maanteed. Haapsalu rajoon". Tallinn, 1973.
- ↑ Haapsalu rätikuid kootakse nüüd "sotsialistlikult". Vaba Eesti Sõna, 20.01.1972.
- ↑ Virtsu - Ajalugu. Kalatööstus. Vaadatud 05.01.2018.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Kalanduslikud uuringud Läänemaa veekogudel. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut. Tallinn, 2002.
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus (EE-RA - ERA.R-2314) - Archives Portal Europe. Vaadatud 04.01.2018.
- ↑ Galerii: Postapokalüptiline Krimmi holm. Lääne Elu. Vaadatud 04.01.2018.