Hööveldamine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Planingstop.jpg

Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest.

Puidu hööveldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks.

Ekslikult nimetatakse ka hööveldamiseks puidu höövelpingis töötlemist, mis on tegelikult silindriline freesimine (lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll, mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad, tooriku etteandeliikumine sirgjooneline).

Rihthöövel ja paksusmasin töötlevad puitu silindrilise freesimisega.

  • Rihtimisega (õgvendushööveldus, rihthööveldus) töödeldakse toorikule rihthöövelpingis edasise töötluse tarbeks baaspind (baaspinnad).
  • Paksushööveldamisel (paksusfreesimisel) töödeldakse toorik paksusmasinas vajalikku paksusse.

Metalli hööveldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Metalli hööveldamisel liigub sirge höövlitera edasi-tagasi, lõigates maha ühtlase paksusega laastu; sirgjooneline ettenihe antakse toorikule.

Spooni hööveldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Spooni hööveldamise puhul, erinevalt enamikust lõiketöötlusviisidest, on laast saaduseks.

Spooni hööveldamisel on nii höövelpaku kui ka noa liikumine sirgjooneline. Paku horisontaalse asendi puhul liigub nuga edasi-tagasi ja iga lõike järel tõstetakse pakku spooni paksuse võrra. Vertikaalsele raamile kinnitatud paku puhul võidakse kasutada ka liikumatult kinnitatud nuga ning liikumine anda pakule.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]