Soveldamine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Soveldamine on detailide viimistlusoperatsioon.

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Eesmärgiks on saada tihedalt sulguvaid (hermeetilisi) liiteid.

Tööriist[muuda | muuda lähteteksti]

Tööriistaks on soveldi, mille pind on kaetud õliga segatud abrasiivpulbriga. Soveldid võivad olla lamedad, silindrilise sisepinnaga või koonilised. Soveldi tehakse töödeldava detaili materjalist pehmem, et abrasiivosakesed soveldisse kinni jääksid. Materjaliks sobivad hallmalm, pehme teras, vask, plii, kõva puit vms. Eelsoveldid tehakse eriti pehmest materjalist (vask, antimon), mis seob jämedaid abrasiivteri. Soveldi pinnale tehakse 1-2 millimeetri sügavused jooned. Lõpp ja peensoveldid on siledad ning tavaliselt malmist. Soveldamise jõudlus ja kvaliteet sõltub oluliselt ka määrdeainest. Enamasti kasutatakse määrdeainena tärpentini, petrooli, mineraalõli ja searasva. Eriti täpse soveldamise puhul aga ka piiritust või aviobensiini.

Kolvirõnga soveldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kolvirõnga soveldamisel seatakse rõngas puitklotsi soonde ja liigutatakse ringjooneliselt mööda soveldit. Alul soveldatakse jämeda abrasiivpulbriga, siis pestakse see hoolikalt maha ning seejärel korratakse protsessi peenema pulbriga. Väliseid silinderpindu soveldatakse trei- või puurpinkides. Suuremate detailide korral sarnaneb soveldi lapikviiliga, väikeste detailide korral on selleks reguleeritav puks.

Täpsus[muuda | muuda lähteteksti]

Soveldamise puhul saavutatakse täpsus IT4...IT5 ja pinnakaredus Ra=0,05μm ja siledam. Töötlusvaru jäetakse 0,01-0,012 mm.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • E. Jaanimets. Metallide mehaaniline töötlemine, Tallinn: 1967.
  • Mait Purde. Metallide lõiketöötlemine, Tallinn: 2000.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]