Hõralaid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hõralaid
Hõralaid.jpg
Ümbritseb Väinameri
Koordinaadid 58° 54′ 0″ N, 23° 3′ 50″ E
Pindala 22,5 ha[1]
Pikkus 720 m
Laius 520 m
Rannajoone pikkus 2,65 km
Kõrgeim koht
3,6 m üle merepinna

Hõralaid (ka Höralaid) on 22,5 hektari suurune laid Hiiumaa idaranniku lähedal Väinameres Hiiumaa valla territooriumil.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

August Wilhelm Hupel mainis 1782 laidu Herralaid. [2].

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Saar asub Heltermaa sadamast 3,5 km kirdes, Eerikulaiust 2,8 km edelas ja Vohilaiust 1,5 km kagus. Rohuküla–Heltermaa laevateest teisele poole, Hõralaiust 7 km kagusse jääb Heinlaid.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Hõralaid on lubjakivist aluspõhjalise tuumikuga, mis on idaosas kaetud ainult 30 cm paksuse liivakihiga. Saare keskosas ja lääne pool leidub rannavalle, mille absoluutne kõrgus saare kõrgeimas punktis on 3,6 meetrit.[3]

Saare keskosa on kaetud männituka ja põõsastikuga, mida ümbritseb kohati üleujutatav rannaniit.[3]

2006. aasta seisuga on saarelt leitud 121 liiki soontaimi (või 125 liiki[4]), 52 liiki samblaid ja 103 liiki samblikke.[5]

Soontaimedest on kaitsealuseid liike kolm: suur käopõll, rohekas käokeel ja kärbesõis.[4]

Madalal rannal on ulatuslik rannaniit, kus kasvavad tuderluga, rannikas, randkamaras, randristik, rand-õisluht ja väike maasapp. Saare keskosas on loopealne. Kohati liigniisketes metsatukkades leidub palju angervaksa, sinihelmikat, jänesesalatit.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hõralaid oli 20. sajandi esimesel poolel asustatud. Laiul elas 19241927 Vahtrepalt Matse talust pärit Priidu (Fjodor) Sadam perekonnaga. Kui Priidu naine Elisaveta sünnitamise ajal suri, kolis perekond Haapsallu.[6]

Priidu Sadam kinkis hooned nooremale vennale Augustile, kelle perekond elas laiul 19291941. Hiljem ei lubatud enam laiul elada ja perekond kolis Vahtrepa külla Jaagu talusse.[6]

1944 rajati laiule Nõukogude armee vaatetorn.[6]

Saar on olnud kasutusel karjamaana, ka tänapäeval karjatatakse saarel lambaid.[7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hõralaid Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 29. juunil 2019.
  2. Marja Kallasmaa: Hiiumaa kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010
  3. 3,0 3,1 Urve Ratas, Elle Puurmann, Toomas Kokovkin. Maa kerkib merest – saarte maastikud. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2007, lk 35.
  4. 4,0 4,1 4,2 Elle Roosaluste. Soontaimed. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007 (pdf), lk 100, vaadatud 14.02.2010
  5. Tiina Peil, Urve Ratas, Elle Roosaluste. Looduslik mitmekesisus ja loodushoid. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2007, lk 62.
  6. 6,0 6,1 6,2 Vello Kaskor. Laidude kultuuriloost. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2007, lk 50.
  7. Tiina Peil, Urve Ratas, Elle Roosaluste. Looduslik mitmekesisus ja loodushoid. – Uurimisretked Väinamere laidudele, Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2007, lk 59.