Ahtalehine hõbepuu
| Ahtalehine hõbepuu | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosialaadsed Rosales |
| Sugukond |
Hõbepuulised Elaeagnaceae |
| Perekond |
Hõbepuu Elaeagnus |
| Liik |
Ahtalehine hõbepuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Elaeagnus angustifolia L. | |
Ahtalehine hõbepuu (Elaeagnus angustifolia) on hõbepuu perekonda kuuluv põõsaliik.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Pärineb Kesk-Aasiast ja Taga-Kaukaasiast, kuid kasvab looduslikult ka Lääne-Euroopas ja Lääne-Siberis.[1] Kasvab looduslikult kuivades poolkõrbes või kõrbelistel aladel.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Oma kodumaal kasvab liik väikese puu või põõsana.[1] Oksad on kaetud kuni 3 cm pikkuste teravate ogadega. Noored võrsed on kaetud hõbedaste tähtkarvakestega. Õied on väikesed, kellukjad, kollaste kroonlehtedega. Vili on ovaalne, kollase värvusega. Viljad valmivad hiissügisel. Vilja sees on võrdlemisi suur luuseeme. Vili on kuiva, jahuse, kuid magusa maitsega.
Kasvunõuded[muuda | muuda lähteteksti]
Eelistab kasvamiseks kuiva ja liivast kohta, kus ei teki seisvat vett. Kasvab hästi nõlvakutel ja liivikutel.
Kasvatamine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Ahtalehine hõbepuu on Eestis lühiealine, mis on tingitud ebastabiilsetest talvedest ning suurest niiskusest kevad-talvel.[1]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Ahtalehine hõbepuul ei oma suurt väärtust viljapuuna kasvatamiseks.[1]
Kulinaarias[muuda | muuda lähteteksti]
Ahtalehise hõbepuu vilju saab kasutada kuivatamiseks.[1] Viljadest valmistatakse jahu.
Ilutaimena[muuda | muuda lähteteksti]
Ahtalehisel hõbepuul on dekoratiivsed omadused.[1]