Gustav Schädler
Gustav Schädler (18. november 1883 Triesenberg – 19. juuni 1961 Vaduz) oli Liechtensteini pedagoog ja poliitik, aastatel 1922–1928 Liechtensteini valitsusjuht.
Hariduse omandas Schädler Saulgau õpetajate seminaris ja Šveitsis Zürichi ülikoolis. Zürichis kuulus ta üliõpilasseltsi Manessia. Aastaid oli ta tegev õpetajana.
Poliitikuna kuulus ta konservatiivsesse Rahvaparteisse.
2. märtsil 1922 valis Liechtensteini Maapäev ta 13 häälega valitsusnõunikuks ehk valitsuse liikmeks. Sama aasta 6. juunil valis Maapäev ta seitsme poolthäälega uueks valitsusjuhiks.
Tema valitsuse ajal viidi 24. mail 1924 sisse ühisturg Šveitsiga ja võeti ametliku maksevahendina kasutusele Šveitsi frank. Schädleri valitsuse 1926. aastal välja töötatud ja Maapäeva poolt kinnitatud rahandusõigus pani aluse Liechtensteini kujunemisele Euroopa oluliseks panganduskeskuseks.
Septembris 1927 tabasid Gamprini ja Ruggelli valda ulatuslikud üleujutused. Valitsusjuhina juhtis Schädler 28. septembril moodustatud keskabikomiteed, mis tegeles üleujutuste tagajärgede likvideerimisega.
Kui 1928. aastal puhkes skandaal Liechtensteini Laenu- ja Hoiukassas avastatud omavoli ümber, viis see Schädleri valitsuse langemiseni. 15. juunil 1928 esitas ta tagasiastumisavalduse, mille vürst ka rahuldas. Aastatel 1928–1931 esitati Schädlerile seoses Laenu- ja Hoiukassa juhtumiga mitmeid süüdistusi ameti- ja järelevalvekohustuste eiramises, milles riigikohus ta lõpuks 14. detsembril 1931 õigeks mõistis.
Hiljem jätkas ta tööd kooliõpetajana. Tema kauaaegseks töökohaks oli Vaduzi Maakool. Aastast 1939 kuulus ta ka kooli nõukogusse.
| Eelnev Felix Gubelmann (kohusetäitja) |
Liechtensteini valitsusjuht 1922–1928 |
Järgnev prints Alfred Roman (kohusetäitja) |
