Gustav Moritz Santo

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Gustav Moritz Santo (2. juuni 1802 Schlichtingsheim13. juuli 1856 Tartu) oli Eesti saksastunud itaalia perekonnast pärit baltisaksa ajaloolane, keeleteadlane ja kirjandusloolane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Sileesias Poseni lähistel. Õppis Breslau Ülikoolis. Oli aastani 1837 Saksamaal kooliõpetaja ja pastor. Tulnud Liivimaale, oli algul Riias koduõpetaja, 1839–1846 Kuressaare kreiskooli õpetaja ja inspektor, 1846–1856 Tartu Kubermangugümnaasiumi ajaloo ülemõpetaja.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Võttis osa Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES-i) tegevusest, oli 1853–1856 ÕES-i esimees. Astus välja eesti rahva loomisvõime kaitseks, aitas kaasa "Kalevipoja" väljaandmisele. Tutvustas eesti lugejatele õppetööd gümnaasiumis. Avaldas ajaloolisi, keeleealaseid ja kirjandusloolisi kirjutisi, millest tähelepanuväärseimad on uurimus katoliikliku vastureformatsiooni aja kirjameestest ja kommenteeritud eelteade "Kalevipoja" ilmumisest.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Die Entwickelung des Arensburg'schen Schulwesen in den letzten 40 Jahren. Dorpat, 1844
  • Vorschläge zu einer übereinstimmenden, einfaschen und leicht übersichtlichen Bezeichnung der deutschen Deklinationen und Conjugationen. Dorpat, 1847
  • Guilielmus Buccius und Ambrosius Weltherus, zwei der ältesten estnischen Schriftsteller. // Verh. GEG II, 2. Dorpat, 1848
  • Angündigung der baldigen Erscheinung des Kallewi-poeg, eines estnischen Nationalepos, nebst einigen Bemerkungen über die estnische Volkspoesie. // Verh. GEG III, 1. Dorpat, 1854
  • Tartu Kimnasiumi-koli 50 ajjastaline saismine. // Ma-rahva Kalender ehk Täht-ramat 1855. Tartu, 1854.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940, 291
  • Eesti kirjanduse ajalugu I–V. Tallinn, 1965–1991, II, 22, 83
  • Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II. Tallinn, 1956, 161.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.