Gustav Oskar Reimann
Gustav Oskar Reimann VR I/2 (5. november 1883 Taevere vald, Suure-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 31. mai 1941 Vanaveski talu, Kõpu vald, Viljandimaa) oli Eesti arst ja sõjaväelane (sanitaarmajor, 1934).
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Gustav Oskar Reimann sündis Suure-Jaani jõuka kaupmehe ja aktiivse kohaliku elu tegelase Karl Reimanni (1841-1915) ja Anna Marie Pauline Reimanni (1847-1920) (sündinud Sild) perekonnas. Isa Karl oli edumeelne, andes panuse kohalikku kultuuri ja laste haridusse. Ta oli kohaliku laulu- ja mänguseltsi Ilmatar ja Suure-Jaani Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu üks asutajatest[1]. Oskar Reimanni ema Pauline oli riigimees August Rei ema õde[2]. Eesti naisliikumise rajaja Marie Reiman (1878-1963) oli Gustav Oskari õde.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Oskar Reimann õppis Kuhlbarsi algkoolis Viljandis, Tartu Reaalkoolis ja Tartu Ülikoolis, kus lõpetas arstiteaduskonna (1914). Aastatel 1922–1926 täiendas ta ennast Tartu Ülikooli juures silmaarsti erialal.
Oli korp! Sakala asutaja[3] ja liige[4]. Enne seda kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi[5].
Tegevus Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]
Oskar Reimann osales arstina I Maailmasõjas 1914–1917, seejärel Vabadussõjas kogu selle kestuse ajal.
Vabadussõja eel 23. novembril 1918 võeti sõjaväkke ning määrati 2. jalaväepolgu nooremarstiks, jaanuarist 1919 polgu vanemarstiks. Juunist 1919 oli Pääsküla sõjavangilaagri arst, septembrist 3. diviisi arst. Oskar Reimann vabanes teenistusest 1922. aastal.
Hilisem tegevus arstina[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1926–1929 praktiseeris Oskar Reimann Viljandis eraarstina.
Septembris 1929 astus Oskar kaitseväeteenistuse Viljandi garnisoni arsti ametikohale, kus tal oli sanitaar kapteni auaste. Oli veebruarist oktoobrini 1940 Viljandis asuva 4. Diviisi arst.
Autasud[muuda | muuda lähteteksti]
Oskar Reimannile on annetatud 1920. aastal Vabadusristi I liigi 2. järgu teenetemärk:
VR I/2, nr 2560/25.08.1920 3 Diviisi arstile, Dr. Oskar Karli p. REIMANN´ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis ülesnäitanud Wabadussõja kestusel sõjawäe sanitaarkorralduste loomisel ja taudide wastu wõitlemisel.
1934. aastal anti Oskar Reimannile Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärk[6].
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ohvitseride andmekogu
- Viljandi Muuseumi aastaraamat, 2010
- Vabadussõjast osavõtnute elulookirjeldused "R"; ERA.2124.2.587 --- VR I/2 kavaler, san. kapten Reimann
- Album "Eesti Vabadusristi Kavalerid", Stockholm, ERA.4996.1.285
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jürisson, Johannes (1999). Hüpassaare. Maalehe Raamat. Lk 57.
- ↑ https://www.geni.com/people/Maria-Rei/6000000001926667473
- ↑ "korp! Sakala asutajaliikmed". sakala.ee. Vaadatud 10. märtsil 2024.
- ↑ https://sakala.ee/vabadusrist
- ↑ "Sakala asutajaliikmete taust". sakala.ee. Vaadatud 10. märtsil 2024.
- ↑ Eesti tänab 1919-2000. Eesti Vabariigi Riigikantselei. 2000. Lk 24, 266.