Mine sisu juurde

Großes Wiesbachhorn

Allikas: Vikipeedia
Großes Wiesbachhorn
Großes Wiesbachhorn vaadatuna Großglockneri alpimaantee algusest
Großes Wiesbachhorn vaadatuna Großglockneri alpimaantee algusest
Kõrgus 3564
Asukoht Salzburg, Austria
Ahelik, mäestik Kõrg-Tauern
Suhteline kõrgus 450
Koordinaadid 47° 9′ 25″ N, 12° 45′ 18″ E
Großes Wiesbachhorn (Austria)
Großes Wiesbachhorn
Große Wiesbachhorn vaadatuna Fuschi poolt

Großes Wiesbachhorn on mägi Austria Salzburgi liidumaal ja kõrgusega 3564 m (teistel andmetel 3570 m) kõrguselt kolmas Kõrg-Tauerni mäestiku tipp.

Selle täiesti eraldiseisev firniga kaetud tipp moodustab Fuschi/Kapruni aheliku peamise tipu ja on Alpi-kirjanduses sageli kui Großglockneri rivaal. Suur nõlv selle ida- ja kagupoolsel küljel langeb u. 2300 m Fuscher Achesse - üks suuremaid kõrguste erinevusi mäetipu ja orupõhja vahel Ida-Alpides. Alpinistliku tähendusega oli Franz Riegele ja Willo Welzenbachi esmatõus 15. juulil 1924 loodeküljelt (Nordwestwand). Nad olid esimesed, kes kasutasid abistamiseks jäänaelu (Eisnägel); nendest arenesid hiljem välja tänapäeval kasutatavad jääkruvid. Loodesein oli üks klassikalisi jääseinu Ida-Alpides; kuid jää on nüüdseks sulanud.

Asukoht ja ala

[muuda | muuda lähteteksti]

Großes Wiesbachhorn on peaaegu täielikult liustikest ümbritsetud. Põhjas on Wielingerkees, kirdes voolab Sandbodenkees idasuunas ja alla Sandbodenile ja edasi Fuscher Achesse. Lõunas asub Teufelsmühlkees ja läänes Kaindlkees. Oluline naabermägi põhjas, mida eraldab Sandbodenscharte tuulevlõhe (3211 m), on Kleines Wiesbachhorn (3286 m). Edelas, teisel pool Wielingerschartet (3265 m), Kaindlkeesi ja Teufelsmühlkeesi liustike vahel asub kaks tippu, Hinterer Bratschenkopf ja Vorderer Bratschenkopf (vastavalt 3413 ja 3401 m). Läänes langeb maapind Mooserbodeni veehidlani, idas Fuscher Tali. Lähim oluline asula on Fusch an der Großglocknerstraße, linnulennult u. 10 km põhjas.

Mäkketõusud

[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt Fuschi talunike poolt 18. sajandi lõpus kasutatud marsruuti kasutatakse tänapäeval harva. See kulgeb Ferleitenist ja võtab 3,5 tundi jõuda Schwarzenbergi hütini ning siit veel 4 tundi Bratschenkopfi tippudest mööda Horni tippu. Tavaline tänapäevane mäkketõusude alguspunkt on Heinrich Schwaiger Haus. Sealt kulgeb tavapärane marsruut üle Oberen Fochezkopfi ja piki Kaindlgrati harja tipuni u. 3 tundi. Teekonna keskmises osas on 35° kaldega firniserv (Firnschneide), kaljulõigud on hinnatud UIAA I raskuskategooriaks. Klassikalised marsruudid üle 500 m kõrguse loodeseina nõuavad jääl ronimise oskusi, mis on võimelised toime tulema kuni 60° tõusudega.