Gregory Short

Gregory Short
Sünninimi	Gregory Norman Short
Sündinud	14. august 1938 Toppenish, Washingtoni osariik
Surnud	1. aprill 1999 (60-aastaselt) Freeland, Washingtoni osariik
Stiilid	klassikaline muusika, pärimusmuusika
Elukutse	helilooja, pianist
Pill	klaver, klahvpillid
Plaadifirma	Albany, Koch

Gregory Norman Short (14. august 1938 – 1. aprill 1999) oli USA helilooja, pedagoog ja esineja.

Short sündis Washingtoni osariigis Toppenishis, Yakima indiaanlaste reservaadi alale jäävas väikelinnas. Short hakkas juba lapsena kaas lööma hõimutantsudes, aga ta õppis ka isa juhendamisel klaverit. Hiljem õppis ta Juilliardi koolis ja Washingtoni ülikoolis. Oregoni ülikoolis omandas muusikateaduse doktorikraadi muusikainstituudis ja teoorias oma väitekirjaga Loode-India kunstist.

Elulugu

1961. aastal hakkas Short tööle klaveriõpetajana. Gregory Short lõi uue muusikastiili, kus oli nii Euroopa-Ameerika stiile, kui ka Ameerika-India meloodiaid, ning teenis tunnustuse kaugemale Loodesse. Short ühendas põlisameeriklaste muusika Euroopa-Ameeriklaste muusikaga, et heli oleks väga huvitav ja igav. Ta kasutas etnilisi teemasid paljudes 300 kompositsioonis mis ta oli loonud 35 aastaga.

Palju tema loomingust inspireeris inimesi ja keskkonda Washingtoni osariigis, kus ta oli viljakas helilooja ja pianist, pikka aega ka Puget Soundi elanik. Short nimetati 1989. aasta Washingtoni osariigi Cantenniali artistiks. Ta õpetas kolledži ja ülikooli tasemel juba aastakümneid. Washingtoni Õpetajate liidu liikmena, Short teenis kohtuniku koha. 1989. aastal, WTA valis Shorti välja kui aasta helilooja ja tal paluti kirjutada lugu.

Tuntud Ameerika folklorist Stacy I. Morgan juhib tähelepanu sellele, et ta ristab muusika kategooriaid, "piirid folgi, kõrg- ja popkultuuri vahel olid ja on vältimatult poorsed. Näiteks ballaad "Froggie Went A-Courting", mis ulatub vähemalt 16. sajandi Inglismaale ja ringles põlvkondade kaupa nii suuliselt kui ka kirjapandult, leiab tänapäevaseid kohandusi, mida on teinud eripalgelised esitajad: alates klassikalise muusika heliloojast Gregory Shortist (tema 1976. aasta Ameerika Kaheksakümne Aasta Pikkuse Sonaadi nr 4 osana) kuni kuulsa tipp-salvestusjärjestus tähe Bruce Springsteenini (2006. aasta albumis "We Shall Overcome: the seeger sesons.)

Pianistina esile tõstes kogu Ameerika muusikat, ja Loode heliloojate esinemisi 1960. aastate algul, oli Short esimene, kes esitas kogu Ameerika heliloo. Ta lõi "Ameerika Helilooja", 1968-69 televisiooni seeria, mis esitas Ida heliloojate tõid. "Udu Naine" viidi läbi Bremertoni sümfoonias. Tema teiste tööde hulka kuuluvad "Ronk Räägib ja "Mount Takhoma (Tacoma)".

Shoreti inspiratsioon tuleneb suuresti loodepiirkonna põlisameeriklaste traditsioonilisest kultuurist. "Tundsin, et seal on tõeline vaimsus. Et loodus ja inimene on üks ja sama. Et päriselu ja vaimuelu vahel ei ole erinevust." Ta lõpetas neljaosalise kompositsioonide mägede dünaamika ja originaalsete inimeste kohta Loodes. Lisaks põliameeriklaste kultuuri traditsioonidele, leidis ta inspireerivaid teemasid Piiblist, romaane J. R. R. Tolkien, esseesid Khalil Gibran, ja pöördelisi sotsiaalseid muutuseid, nagu näiteks Martin Luther Kingi mõrv.

Pika pianistikarjääriga. "Ma tahtsin panna kokku elu mida tahtsin elada. [Kirjutada muusikat] on selline nagu oled transis. Ma tean, et kulutasin palju aega." Ta püüdis kirjutada iga päev alates 9 hommikul kuni kella 2 päeval , ja enamik päevi oli ta tagasi oma töölaua taga kella 6 õhtul veel kaheks või kolmeks tunniks . Nagu Charles Ives, kelle muusika käsikirju Short leidis Juilliardi raamatukogust, ta püüdis väljendada kogu universumit muusikas. Juba aastaid enne surma komponeeris Short klaveri- ja orkestrimuusikat arvutiga. Tema laulutsükkel põlisameeriklaste luule kohta esitati Bostonis enne tema surma.