Gifhorni hertsogkond

Gifhorni hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Gifhorn) oli hertsogkond Saksamaal Gifhornis, mis asutati aastal 1539 ja kestis kuni valitseja hertsog Franzi surmani 1549. aastal. Selle koosseisu kuulusid Amt Gifhorn, Amt Fallersleben ja Isenhageni klooster.

Hertsogkonna residents oli Gifhorni loss.

Asutamine

Hertsogkond asutati, kui Braunschweig-Lüneburgi hertsog Franz naasis Gifhorni 1536. aastal, pärast seda, kui oli veetnud mitmed aastad Saksimaa kuurvürstiriigi õukonnas Wittenbergis. Ta nõudis oma vanemalt vennalt hertsog Ernstilt (tuntud kui usutunnistaja) pärandiosana oma hertsogkonda ja sundis riiki jaotama. Kuna tema nõue hertsogkonna kogu idapoolsele osale oli riigi võlakoormuse tõttu vastuvõetamatu, anti talle 1539. aastal Gifhorni ja Fallerslebeni omavalitsusüksused ja Isenhageni klooster Hankensbütteli lähedal. Franz püüdis oma valdustes saavutada täielikku iseseisvust, kuid märkimisväärne võim jäi hertsogkonna keskusele Celles. Näiteks vastutas Celle välispoliitika eest ja Gifhorni aadel jäi Lüneburgi osaks.

Laiendamine

Gifhorni hertsogkond oli väike, kergesti hallatav valdus, kus hertsog Franz võis vabalt oma aadlistaatust näidata ja esineda vürstilike ülesannetega. Ta oli vaimustunud sellisest elustiilist mitme Saksi kuurvürsti õukonnas Wittenbergis veedetud aasta jooksul. Aastal 1525 alustas ta Gifhorni lossi laiendamist oma kuninglikuks residentsiks. Õukonnaelu iseloomustas suurustlemine: ta serveeris toitu ja jooke kallites Veneetsia klaasnõudes, korraldas rüütliturniire ja kuninglikke jahte, seadis sisse õukonnanarri ja õukonnakantsleri (Hofkanzler) ametikohad. Samal ajal ehitas Fallerslebeni lossi oma maamõisaks.

Lõpp

Tema 1547. aastal sõlmitud abielu Klaraga kestis ainult kolm aastat, kuna hertsog suri 41-aastaselt. Ta maeti Gifhorni lossi kabelisse, Fallerslebeni loss anti tema naisele. Kuna hertsog Franzil ei olnud meessoost pärijaid, läks Gifhorni hertsogkond tagasi Lüneburgi vürstkonnale.

Välislingid

Hertsog Franz Welfide dünastia kodulehel