Głogówi piiramine
| Głogówi piiramine | |||
|---|---|---|---|
| Osa Poola-Saksa sõjast (1109) | |||
 Poola-Saksa sõda (1109) | |||
| Toimumisaeg | 24. august 1109 | ||
| Toimumiskoht | Głogów, Sileesia, Poola Kuningriik | ||
| Tulemus | Poola võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
  | |||
Głogówi piiramine ehk Głogówi kaitse (saksa keeles Schlacht bei Glogau, poola keeles Obrona Głogowa) oli lahing, mis peeti 24. augustil 1109 Sileesias Głogówi linnas Poola kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel.
Keskaegse krooniku Gallus Anonymuse jäädvustatud lahing on üks tuntumaid lahinguid Poola ajaloos. Poola vägesid juhtis hertsog Bolesław III Krzywousty, keiserlikke vägesid aga Saksa kuningas Heinrich V. Lahingu võitsid Poola väed.[1]
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast pikaajalist rivaalitsemist valitsevas Piastide dünastias oli Bolesław III aastal 1107 lõpuks oma vanema poolvenna ja kaasvalitseja hertsog Zbigniewi Poolast välja ajanud. Zbigniew põgenes Saksa-Rooma keisririiki, kus ta otsis abi kuningas Henrich V-lt. Kuningas aga ei võtnud midagi ette, kuna ta oli segatud Ungari siseriiklikku rivaalitsemisse, toetades Árpádi printsi Álmost oma venna kuningas Kálmáni vastu ja oli alustanud relvastatud sõjakäiku Bratislavasse (Pozsony).
Kuningas Kálmánile lojaalne Poola hertsog kasutas 1108. aastal võimalust Böömi maadel sõjakäigu korraldada. Niipea kui Böömi hertsog Svatopluk sissetungist kuulis, lahkus ta keiserlikust armeest, et Poola väed välja tõrjuda. Üksi jäetud kuningas Henrich oli sunnitud Ungari sõjakäigust loobuma.
Sellest lüüasaamisest alandatuna, andis Henrich lõpuks Zbigniewile enda toetuse ja palus Bolesławil ennistada oma poolvend kaasvalitsejaks ning maksta keisririigile iga-aastast andamit. Poola hertsog lükkas mõlemad nõudmised kategooriliselt tagasi. Järgmisel aastal kogunesid Saksa väed Erfurti, ületasid Poola piiri Krosno lähedal Bóbri jõe ääres ja lähenesid Püha Bartolomeuse päeval Głogówi kindlustatud linnale (Svatopluki väed saabusid septembris). Alguses alistasid nad linna lähedal asunud Poola garnisoni, samal ajal kui Bolesław kiirustas nende vägedega kohtuma pärast lahingut pomeraanlaste vastu Nakło nad Notecią lähedal.
Piiramine[muuda | muuda lähteteksti]
Galluse Gesta principum Polonorum kohaselt piiras kuningas Henrich Głogówit, kuid andis selle kodanikele viiepäevase relvarahu, et paluda oma kuningalt alistumiseks luba. Väidetavalt pani ta linlased relvarahu tagatiseks oma lapsi pantvangideks loovutama ja lubas nad elusalt tagasi anda, hoolimata sellest, mis Bolesławi vastus on.[2]
Poola hertsogil polnud aga kavatsust linna üle anda ja ta käskis Głogówi kaitsta. Pärast viie päeva möödumist hakkas kuningas Henrich linna piirama. Lubadust murdes aheldas ta pantvangidest lapsed piiramismasinate külge, lootes, et Głogówi elanikud ei ole valmis enda lapsi ohtu panema, mis võimaldab tal Poola asula vallutada.[2] Gallus nentis aga, et tema julmus laste suhtes ainult tugevdas Głogówi kaitsjate otsustavust. Mitmed keiserliku armee karmid rünnakud löödi tagasi, samas kui Henrich kandis Poola sissivõitlejate tõttu suuri kaotusi. Pärast mitut päeva kestnud ebaõnnestunud võitlust oli kuningas sunnitud piiramisest loobuma ja lõunasse marssima.
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Kuningas Henrichi sõjaretk osutus täielikuks läbikukkumiseks, kui see lõppes Bolesławi lõpliku võiduga Hundsfeldi lahingus.[3] Hertsog Svatopluk mõrvati – arvatavasti Böömi Vršovci vasallide poolt – Głogówi laagris 21. septembril. Tema järglane Vladislaus leppis Bolesławiga, misjärel sai Zbigniew 1111. aastal Poola tagasi pöörduda, kus ta arreteerti ja ta silmad välja torgati. Bolesławi positsioon impeeriumi suhtes tugevnes ning järgmistel aastatel suutis ta tugevdada oma võimu Pommeris ja Lubuszimaal. Alles 1157. aastal alustas keiser Friedrich I Barbarossa Sileesia hertsogi Władysław II abistamiseks edukat sõjaretke Poola maadele.
Pärast sajandeid kestnud häid suhteid Saksamaaga oli edukas kaitse ja Henrich julmus muutunud Poola rahva mälu võtmeelemendiks. Esimese mälestuskivi püstitasid Głogówi kodanikud lahingu 850. aastapäeva puhul 1959. aastal. 1. septembril 1979 avati mälestusmärk Głogówi lastele, et meenutada mitte ainult 870. aastapäeva, vaid ka sakslaste sissetungi 40. mälestuspäeva.
Głogówi lahingut meenutatakse Varssavis Tundmatu Sõduri monumendil, millel on kiri "GLOGOW 1109".
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Błażej Śliwiński. "Czech involvement in King Henry V of Germany's expedition against Poland in September 1109 from the perspective of Polish historiography". CEEOL. Vaadatud 1. detsembril 2020.
- ↑ 2,0 2,1 Adam J. Kosto (21. juuni 2012). Hostages in the Middle Ages. OUP Oxford. Lk 101–. ISBN 978-0-19-965170-2.
- ↑ Jerzy Topolski (1986). An Outline History of Poland. Interpress. ISBN 978-83-223-2118-8.