Franco Colapinto

Allikas: Vikipeedia
Franco Colapinto.

Franco Alejandro Colapinto (sündinud 27. mail 2003 Buenos Aires) on Argentina võidusõitja.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Kardisõit ja esimesed aastad ühekohalistes[muuda | muuda lähteteksti]

Colapinto alustas kardiga võidusõitu üheksa-aastaselt. 2016. aastal võitis ta Argentina kardi meistritiitli. 2018. aastal osales ta ka FIA Euroopa meistrivõistlustel.

Colapinto debüteeris üheistmelises 2018. aastal, osaledes Hispaania Vormel 4 viimastel võistlustel. 2019. aastal leidis ta FA Racing toetuse ja võistles terve hooaja Hispaania F4-s. Ta vallutas kümme poolust ja üksteist võitu, mis viisid ta oma esimese meistritiitli võitmiseni üheistmelises autos.

Vormel Renault ja Toyota Racing Series[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aastal osaleb ta koos Drivex Schooli meeskonnaga külalissõitjana Euroformula Openi Spa-Francorchampsi ringrajal ning kahel Vormel Renault’ nädalavahetusel Kataloonias ja Spas. 2020. aastal vahetab ta meeskonda, liitub MP Motorsport meeskonnaga ja osaleb täiskohaga Renault meistrivõistlustel. Võitke üheksa poodiumit, sealhulgas kaks võitu. Ta saavutab edetabelis Victor Martinsi ja Caio Collet' järel kolmanda koha.

Jaanuaris 2020 osaleb ta koos Kiwi Motorsport meeskonnaga Toyota Racing Series. Ka selles kategoorias leiab ta võidu teises sõidus Hamptonis Liam Lawsoni ees. Colapinto võidab veel 7 poodiumit, lõpetab meistritiitli tulevase Vormel 1 piloodi Yuki Tsunoda ees kolmandana ja võidab Rookie'le reserveeritud klassifikatsiooni.

Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel[muuda | muuda lähteteksti]

2020. aasta oktoobris viib Colapinto läbi FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel hooajajärgsed testid koos MP Motorsportiga. MP Motorspordi meeskond valib teised Vormel 3 sõitjad, Hollandi meeskond valib Colapinto Vormel Regionaal Euroopa Meistrivõistlustel. Kuid esimeses ringis Imolas jääb argentiinlasest sõitja Hispaanias kinni ja on sunnitud kaks algsõitu vahele jätma. Teisel nädalavahetusel Barcelonas on ta kahe vea autor, Monacos aga tühistatakse tema kvalifikatsiooniaeg ja ta otsustab ürituselt lahkuda.

Hollandis Zandvoortis vallutab ta oma esimese poodiumi selles kategoorias tänu teisele kohale pärast pikka võitlust Gabriele Minìga, samas kui Red Bull Ringil saavutab ta täiusliku nädalavahetuse, vallutades pulgajoogid, kiireima ringi ja võidu. mõlemas sõidus Hadrien Davidi ees. Väljalülitatud mootoritega karistatakse Argentina pilooti, ​​kes kaotab seega teise sõidu võidu. Valencias võitis ta kolmanda järjestikuse pooluse ja naasis esimeses sõidus võidule. Argentina piloot lõpetab hooaja sõitjate edetabelis Isack Hadjari järel kuuendal kohal.

Endurance[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aasta veebruaris liitus Colapinto G-Drive Racinguga 2021. aasta Asian Le Mans Series hooajaks koos oma kaassõitjate Rui Andrade ja John Falbiga. Hooajal saavutab ta 4 sõiduga 3 poodiumikoha ja lõpetab meistritiitli üldarvestuses kolmandana.

Samal aastal osales ta ka European Le Mans Series kaassõitjate Roman Rusinovi ja Nyck de Vriesiga. Kataloonia ringrajal võidab ta pole, kuid sõidus tuleb leppida neljanda kohaga. Teises sõidus Red Bull Ringil lõpetavad nad sekunditega WRT meeskonnast, kuhu kuuluvad Kubica, Delétraz ja Ye Yifei. Kolmas ring peetakse Paul Ricardil, kolm G-Drive’i sõitjat vallutavad oma hooaja teise pooluse, sõidus läbivad nad nelja tunniga 126 ringi ja võtavad oma esimese võidu. Ka Monzas õnnestub pole vallutada, seekord tänu Colapinto ajale, kuid sõidus langetakse tehniliste probleemide tõttu samuti kaheksandale kohale. G-Drive Racingu meeskonnal ei õnnestu ühtegi teist head tulemust teha ja nad lõpetavad lõpparvestuses viiendana.

Alati koos G-Drive'iga ning koos Roman Rusinovi ja Nyck de Vriesiga osalevad nad 2021. aasta Le Mansi 24 tunni sõidul LMP2 kategoorias. Meeskond saavutas oma kategoorias 12., seitsmenda koha.

Vormel 3[muuda | muuda lähteteksti]

Novembris 2021 osaleb Colapinto taas koos MP Motorspordiga teist korda Valencia ringrajal Vormel 3 kollektiivkatsetel. 3. veebruaril õnnestub Argentina piloodil leida koht 2022. aasta Vormel 3 hooajaks ning ta sõlmib kokkuleppe uue Van Amersfoort Racingu meeskonnaga, kihutades koos Rafael Villagómezi ja Reece Ushijimaga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]