Victor Martins

Allikas: Vikipeedia
Victor Martins (2022)

Victor Martins (sündinud 16. juunil 2001 Varennes-Jarcys) on Prantsuse autosportlane, Vormel Renault Eurocup võitja 2020. aastal.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsusmaa Vormel 4[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal läks ta esimest korda üle üheistmelistele autodele, võisteldes F4 Prantsusmaa Meistrivõistluste neljal osavõistlusel külalissõitjana, saavutades 2 poodiumikoha.

2017. aastal tegi ta kaasa terve sama sarja hooaja, saavutades lõpparvestuses teise koha, võitjast Arthur Rougierist lahutab vaid 4 punkti. Hooaja jooksul võitis ta 4 sõitu, 10 kiireimat ringi ja 11 poodiumit.

Vormel Renault Eurocup[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aastal tõusis ta kategoorias kõrgemale, osaledes oma esimesel Vormel-Renault Eurocupi hooajal R-ace GP meeskonnaga, samuti valiti ta koos oma rivaaliga F4 Rougierist Renault Sport Academy uueks liikmeks. Hooaja lõpetab ta viiendal kohal, saavutades 2 võitu, 2 kiireimat ringi, 6 poodiumit ja 2 polepositsiooni. Samuti osaleb ta kahel esimesel Vormel Renault NEC võistlusel, mis on ainsad Eurocupi kategooriast eraldiseisvad rajad.

2019. aastal siirdus ta MP Motorsport meeskonda, kus katsus meistritiitlit, mis läks 7,5 pikkusega tema rivaalile Oscar Piastrile. Ta saavutab 6 võidu, 6 kiireima ringi, 14 poodiumi ja 9 teibekohaga teise koha, mis võimaldab tal olla 2019. aasta hooaja kõige rohkemate pooluste, poodiumite ja kiireimate ringidega sõitja. Renault Vormel 1 meeskond, kes otsustab Piastrit toetada. Ta osaleb külalissõitjana Aasia F3 Talvesarja kolmel osavõistlusel, saavutades 2 poodiumit ja neljanda koha.

2020. aastal valis ta võistlustel debüüdi tegeva ART Grand Prix meeskonna poolt kolmandat aastat võistlema Vormel Renault Eurocupil. Pärast aeglast starti, kus ta saavutas Monzas ja Imolas nelja esimese sõiduga vaid ühe poodiumi, leidis Martins end edetabeli tipus, talle järgnes tihedalt Renault Sport Academy liige Caio Collet. Järgmisel 9 võistlusel tõuseb ta alati poodiumile, saades 6 võitu. Positiivne jada lõpeb Spa-Francorchampsi teises sõidus, kus märg rada soosib märgade rehvidega startinud sõitjaid, sealhulgas võistluse võitjat Alex Quinni: Martinsil õnnestub tõusta kuni neljanda kohani, kogudes Colletiga võrreldes siiski punkte. Järgmine üritus, mis sõidetakse Imolas F1 suurvõistluse toetuseks, on meistritiitli jaoks ülioluline: 1. sõidus saab Collet võidu, kuid on sunnitud 2. sõidus katkestama, kuna teda tabas uustulnuk David Vidales, mis võimaldab Martinsil võita ja eelist laiendada. Viimasel neljal võistlusel, kus Lorenzo Colombo saab kolmikvõidu, on Martinsi kavatsus kaitsta punktieelist Collet' ees, viimane võistles agressiivselt, kuid oli mehaanilise probleemi tõttu sunnitud Hockenheimi ringrajal 2. sõidus katkestama. Martins kroonitakse eelviimases voorus meistriks Paul Ricardile, kogudes üle 70% oma meeskonna punktidest, mis võidab meeskondliku edetabeli. Hooaja lõpuks kogub ta 7 võitu, 8 kiireimat ringi, 14 poodiumit ja 10 teivaskohta – numbrid, mis võimaldavad tal olla hooaja rekordiomanik kõigi nelja statistika osas.

Vormel 3[muuda | muuda lähteteksti]

10. veebruaril 2021 kuulutab MP Motorsport Martinsi koos Caio Colletiga 2021. aasta FIA Vormel-3 Meistrivõistlustel sõitjaks. Ta võetakse tagasi ka Renault akadeemiasse, mis kannab 2021. aastaks nime Alpine Academy. Kataloonia ringraja hooajaeelsetel katsetel sõitis ta välja esimese päeva parima aja. Esimeses voorus Barcelonas saavutas ta pärast 1. sõidu üheksandat kohta võistlusel oma esimese poodiumi teise kohaga. Esimeses sõidus Paul Ricardil saavutab ta Aleksandr Smoljari järel teise koha. Pärast viit sõitu punktidest väljas õnnestub tal Spa-Francorchampsi ringrajal leida poodiumile teine ​​koht Jack Doohani järel. Teises Zandvoortis võidab Martins pärast pingelist võitlust Clement Novalakiga oma esimese kategooria võidu. Sotšis võidab ta oma hooaja kuuenda poodiumi, lõpetab hooaja edetabelis viiendana ja Rookie seas esimesena.

Novembris 2021 osaleb Martins Prantsusmaa meeskonnaga ART Grand Prix Vormel-3 Meistrivõistluste kollektiivkatsetel Valencia ringrajal.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]